Vestmik

et Ühistransport   »   hy Public transportation

36 [kolmkümmend kuus]

Ühistransport

Ühistransport

36 [երեսունվեց]

36 [yeresunvets’]

Public transportation

[hanrayin transport]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
Kus asub bussipeatus? Ո---՞ղ - -անգ-ռը: Ո----- է կ------- Ո-տ-՞- է կ-ն-ա-ը- ----------------- Որտե՞ղ է կանգառը: 0
V-rt-՞gh - ------ry V------- e k------- V-r-e-g- e k-n-a-r- ------------------- Vorte՞gh e kangarry
Milline buss sõidab kesklinna? Ո՞- ավ--բ-ւս--է -եկն-ւմ-դե-- ք--ա-ի --նտր--: Ո-- ա-------- է մ------ դ--- ք----- կ------- Ո-ր ա-տ-բ-ւ-ն է մ-կ-ո-մ դ-պ- ք-ղ-ք- կ-ն-ր-ն- -------------------------------------------- Ո՞ր ավտոբուսն է մեկնում դեպի քաղաքի կենտրոն: 0
V-՞r a------n ------um----i-k--g----- --ntr-n V--- a------- e m----- d--- k-------- k------ V-՞- a-t-b-s- e m-k-u- d-p- k-a-h-k-i k-n-r-n --------------------------------------------- VO՞r avtobusn e meknum depi k’aghak’i kentron
Millise liiniga peaksin sõitma? Ո՞- -ամ-ր--ավ--բուս- ---ա--ա--- վե---ել: Ո-- հ----- ա-------- է հ------- վ------- Ո-ր հ-մ-ր- ա-տ-բ-ւ-ն է հ-ր-ա-ո- վ-ր-ն-լ- ---------------------------------------- Ո՞ր համարի ավտոբուսն է հարկավոր վերցնել: 0
V-՞r --m-ri--v--bus--- h--k-vor-ver-s’-el V--- h----- a------- e h------- v-------- V-՞- h-m-r- a-t-b-s- e h-r-a-o- v-r-s-n-l ----------------------------------------- VO՞r hamari avtobusn e harkavor verts’nel
Kas ma pean ümber istuma? Պ---ք է-----լ ավ-ո-ո--ը: Պ---- է փ---- ա--------- Պ-՞-ք է փ-խ-լ ա-տ-բ-ւ-ը- ------------------------ Պե՞տք է փոխել ավտոբուսը: 0
P--tk- - p’-o-he- -v-o-u-y P----- e p------- a------- P-՞-k- e p-v-k-e- a-t-b-s- -------------------------- Pe՞tk’ e p’vokhel avtobusy
Kus ma ümber istuma pean? Ո-տ-- ղ - պետք----ո--ւ---փոխ--: Ո---- ղ է պ--- ա-------- փ----- Ո-տ-՞ ղ է պ-տ- ա-տ-բ-ւ-ը փ-խ-լ- ------------------------------- Որտե՞ ղ է պետք ավտոբուսը փոխել: 0
Vo-te՞ -------tk’-av-o-us---’vok--l V----- g- e p---- a------- p------- V-r-e- g- e p-t-’ a-t-b-s- p-v-k-e- ----------------------------------- Vorte՞ gh e petk’ avtobusy p’vokhel
Mis maksab pilet? Ի՞ն--արժ- մեկ -ոմսը: Ի--- ա--- մ-- տ----- Ի-ն- ա-ժ- մ-կ տ-մ-ը- -------------------- Ի՞նչ արժե մեկ տոմսը: 0
I-nc-’ arz-e m-k ----y I----- a---- m-- t---- I-n-h- a-z-e m-k t-m-y ---------------------- I՞nch’ arzhe mek tomsy
Mitu peatust on kesklinnani? Քան-- կա---ռ է մ---- ---ա-- կե-տ--ն: Ք---- կ----- է մ---- ք----- կ------- Ք-ն-՞ կ-ն-ա- է մ-ն-և ք-ղ-ք- կ-ն-ր-ն- ------------------------------------ Քանի՞ կանգառ է մինչև քաղաքի կենտրոն: 0
K-ani---a------- --nch’-e- k’a---k-i--e-tron K----- k------ e m-------- k-------- k------ K-a-i- k-n-a-r e m-n-h-y-v k-a-h-k-i k-n-r-n -------------------------------------------- K’ani՞ kangarr e minch’yev k’aghak’i kentron
Te peate siin väljuma. Դո-- -ե-- - այստ-ղ ի-նե-: Դ--- պ--- է ա----- ի----- Դ-ւ- պ-տ- է ա-ս-ե- ի-ն-ք- ------------------------- Դուք պետք է այստեղ իջնեք: 0
D-k--pet-- ---y---g---j-e-’ D--- p---- e a------ i----- D-k- p-t-’ e a-s-e-h i-n-k- --------------------------- Duk’ petk’ e aystegh ijnek’
Te peate tagant väljuma. Դո---պ-տ--- հ--ևի -ռ-ից ի-նեք: Դ--- պ--- է հ---- դ---- ի----- Դ-ւ- պ-տ- է հ-տ-ի դ-ն-ց ի-ն-ք- ------------------------------ Դուք պետք է հետևի դռնից իջնեք: 0
Duk’---tk- e h---vi --rni--’ i-nek’ D--- p---- e h----- d------- i----- D-k- p-t-’ e h-t-v- d-r-i-s- i-n-k- ----------------------------------- Duk’ petk’ e hetevi drrnits’ ijnek’
Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast. Հա-որ- մ-տրոն-կգա ---գ -ոպ--ց: Հ----- մ----- կ-- հ--- ր------ Հ-ջ-ր- մ-տ-ո- կ-ա հ-ն- ր-պ-ի-: ------------------------------ Հաջորդ մետրոն կգա հինգ րոպեից: 0
Haj--d--etron kga h--- rop-i-s’ H----- m----- k-- h--- r------- H-j-r- m-t-o- k-a h-n- r-p-i-s- ------------------------------- Hajord metron kga hing ropeits’
Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast. Հ-ջո-դ-տրամ--յ---գ- տ-ս-----ե-ց: Հ----- տ------- կ-- տ--- ր------ Հ-ջ-ր- տ-ա-վ-յ- կ-ա տ-ս- ր-պ-ի-: -------------------------------- Հաջորդ տրամվայը կգա տասը րոպեից: 0
H-jo-d ------y----- --sy-r-peit-’ H----- t------- k-- t--- r------- H-j-r- t-a-v-y- k-a t-s- r-p-i-s- --------------------------------- Hajord tramvayy kga tasy ropeits’
Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast. Հ--որդ-ա-տո-ուս- -գա-տա----նգ րոպեի-: Հ----- ա-------- կ-- տ------- ր------ Հ-ջ-ր- ա-տ-բ-ւ-ը կ-ա տ-ս-հ-ն- ր-պ-ի-: ------------------------------------- Հաջորդ ավտոբուսը կգա տասնհինգ րոպեից: 0
Ha-o-d av-----y k-a -a--h-ng ropei--’ H----- a------- k-- t------- r------- H-j-r- a-t-b-s- k-a t-s-h-n- r-p-i-s- ------------------------------------- Hajord avtobusy kga tasnhing ropeits’
Millal läheb viimane metroorong? Ե--բ է-մե--ո-մ-վերջ-ն-մ--րո-ի---ացք-: Ե--- է մ------ վ----- մ------ գ------ Ե-ր- է մ-կ-ո-մ վ-ր-ի- մ-տ-ո-ի գ-ա-ք-: ------------------------------------- Ե՞րբ է մեկնում վերջին մետրոյի գնացքը: 0
Y-՞rb ---eknu- -e--in m--ro-- g--t-’--y Y---- e m----- v----- m------ g-------- Y-՞-b e m-k-u- v-r-i- m-t-o-i g-a-s-k-y --------------------------------------- Ye՞rb e meknum verjin metroyi gnats’k’y
Millal läheb viimane tramm? Ե-ր--է մեկնու- -----ն -ր--վայը: Ե--- է մ------ վ----- տ-------- Ե-ր- է մ-կ-ո-մ վ-ր-ի- տ-ա-վ-յ-: ------------------------------- Ե՞րբ է մեկնում վերջին տրամվայը: 0
Ye՞r- - --k-------------a-va-y Y---- e m----- v----- t------- Y-՞-b e m-k-u- v-r-i- t-a-v-y- ------------------------------ Ye՞rb e meknum verjin tramvayy
Millal läheb viimane buss? Ե-րբ-- -եկ--ւմ--ե--ի- --տ-բ-ւ-ը: Ե--- է մ------ վ----- ա--------- Ե-ր- է մ-կ-ո-մ վ-ր-ի- ա-տ-բ-ւ-ը- -------------------------------- Ե՞րբ է մեկնում վերջին ավտոբուսը: 0
Ye-r- --me------er--n-avtobu-y Y---- e m----- v----- a------- Y-՞-b e m-k-u- v-r-i- a-t-b-s- ------------------------------ Ye՞rb e meknum verjin avtobusy
Kas teil on pilet? Վա--ր-ա--ն-ի-ավունք ---ե՞ք: Վ--------- ի------- ո------ Վ-ր-ր-ա-ա- ի-ա-ո-ն- ո-ն-՞-: --------------------------- Վարորդական իրավունք ունե՞ք: 0
V---r--ka---r--u-k’----՞k’ V--------- i------- u----- V-r-r-a-a- i-a-u-k- u-e-k- -------------------------- Varordakan iravunk’ une՞k’
Pilet? – Ei, mul ei ole. Տո---,-----ո-ն-մ: Տ----- ո- չ------ Տ-՞-ս- ո- չ-ւ-ե-: ----------------- Տո՞մս, ոչ չունեմ: 0
T--m-,-v-ch’-c-’un-m T----- v---- c------ T-՞-s- v-c-’ c-’-n-m -------------------- To՞ms, voch’ ch’unem
Siis peate te trahvi maksma. Ա-դ--եպքում --ւ--նք ե- ---ր-լ--: Ա-- դ------ տ------ ե- վ-------- Ա-դ դ-պ-ո-մ տ-ւ-ա-ք ե- վ-ա-ե-ո-: -------------------------------- Այդ դեպքում տուգանք եք վճարելու: 0
Ayd de-k--- -ugan-- -e---vc-arelu A-- d------ t------ y--- v------- A-d d-p-’-m t-g-n-’ y-k- v-h-r-l- --------------------------------- Ayd depk’um tugank’ yek’ vcharelu

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?
Kas sa teadsid?
Brasiilia portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on tekkinud Euroopa portugali keelest. Portugali koloniaalpoliitika tõttu viidi see Lõuna-Ameerikasse. Täna on Brasiilia suurim portugalikeelne rahvus maailmas. Brasiilia portugali keelt räägib umbes 190 miljonit inimest emakeelena. Keelel on ka suur mõju teistele Lõuna-Ameerika riikidele... Olemas on lausa segakeel, mis endas portugali- ja hispaaniakeelseid elemente sisaldab. Vanasti lähtus Brasiilia keeleliselt lähedalt Euroopa eeskujust. Alates 1930. aastatest ärkas uus teadlikkus Brasiilia kultuuri jaoks. Brasiillased olid oma keele üle uhked ning tahtsid selle omapärasid rõhutada. Nende kahe keele kooshoidmiseks tehti jõupingutusi. Näiteks eksisteerib kokkulepe ühtse õigekirja kohta. Suurim erinevus kahe variandi vahel seisneb täna häälduses. Samuti leidub brasiillaste sõnavaras indianisme, mis Euroopas puuduvad. Avastage see põnev keel, see kuulub maailma tähtsaimate hulka!