Vestmik

et Ühistransport   »   be Грамадскі мясцовы транспарт

36 [kolmkümmend kuus]

Ühistransport

Ühistransport

36 [трыццаць шэсць]

36 [trytstsats’ shests’]

Грамадскі мясцовы транспарт

[Gramadskі myastsovy transpart]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Kus asub bussipeatus? Дзе з-а-----ц-- -----ус--------н--? Д-- з---------- а-------- п-------- Д-е з-а-о-з-ц-а а-т-б-с-ы п-ы-ы-а-? ----------------------------------- Дзе знаходзіцца аўтобусны прыпынак? 0
Dze-zn--h-dz--st-a-a-to--s-- p--p--ak? D-- z------------- a-------- p-------- D-e z-a-h-d-і-s-s- a-t-b-s-y p-y-y-a-? -------------------------------------- Dze znakhodzіtstsa autobusny prypynak?
Milline buss sõidab kesklinna? Як--а-т-б-- едз--ў -э-т-? Я-- а------ е--- ў ц----- Я-і а-т-б-с е-з- ў ц-н-р- ------------------------- Які аўтобус едзе ў цэнтр? 0
Ya-і --t-----y-dz- u-ts--t-? Y--- a------ y---- u t------ Y-k- a-t-b-s y-d-e u t-e-t-? ---------------------------- Yakі autobus yedze u tsentr?
Millise liiniga peaksin sõitma? Я-----а-ш--там --е т--ба---а-ь? Я--- м-------- м-- т---- е----- Я-і- м-р-р-т-м м-е т-э-а е-а-ь- ------------------------------- Якім маршрутам мне трэба ехаць? 0
Y--іm -----r-t-- mn- -re---y-k--t-’? Y---- m--------- m-- t---- y-------- Y-k-m m-r-h-u-a- m-e t-e-a y-k-a-s-? ------------------------------------ Yakіm marshrutam mne treba yekhats’?
Kas ma pean ümber istuma? Ці трэб- м-е--абі-- -ера--дку? Ц- т---- м-- р----- п--------- Ц- т-э-а м-е р-б-ц- п-р-с-д-у- ------------------------------ Ці трэба мне рабіць перасадку? 0
T----re---mn- r--іts- -e---a--u? T-- t---- m-- r------ p--------- T-і t-e-a m-e r-b-t-’ p-r-s-d-u- -------------------------------- Tsі treba mne rabіts’ perasadku?
Kus ma ümber istuma pean? Д---мне -аб-ць-п-р-са-ку? Д-- м-- р----- п--------- Д-е м-е р-б-ц- п-р-с-д-у- ------------------------- Дзе мне рабіць перасадку? 0
Dz--mn--rab-t-’-p-r-sa-k-? D-- m-- r------ p--------- D-e m-e r-b-t-’ p-r-s-d-u- -------------------------- Dze mne rabіts’ perasadku?
Mis maksab pilet? Ко-ьк--ка-туе біле-? К----- к----- б----- К-л-к- к-ш-у- б-л-т- -------------------- Колькі каштуе білет? 0
Ko-’-і--a--t-e--і-et? K----- k------ b----- K-l-k- k-s-t-e b-l-t- --------------------- Kol’kі kashtue bіlet?
Mitu peatust on kesklinnani? К-льк----ы-ын-а- -а ----ра? К----- п-------- д- ц------ К-л-к- п-ы-ы-к-ў д- ц-н-р-? --------------------------- Колькі прыпынкаў да цэнтра? 0
K---kі p--p-nk----a t--ntra? K----- p-------- d- t------- K-l-k- p-y-y-k-u d- t-e-t-a- ---------------------------- Kol’kі prypynkau da tsentra?
Te peate siin väljuma. В-м тр--а-ту- выхо-з--ь. В-- т---- т-- в--------- В-м т-э-а т-т в-х-д-і-ь- ------------------------ Вам трэба тут выходзіць. 0
Vam---e-a tut--ykhod-і---. V-- t---- t-- v----------- V-m t-e-a t-t v-k-o-z-t-’- -------------------------- Vam treba tut vykhodzіts’.
Te peate tagant väljuma. Вам трэба--ых---іць -р-- заднія--з--ры. В-- т---- в-------- п--- з----- д------ В-м т-э-а в-х-д-і-ь п-а- з-д-і- д-в-р-. --------------------------------------- Вам трэба выходзіць праз заднія дзверы. 0
V-- --eb--v--h-dz---’ p-az z-dnі---------. V-- t---- v---------- p--- z------ d------ V-m t-e-a v-k-o-z-t-’ p-a- z-d-і-a d-v-r-. ------------------------------------------ Vam treba vykhodzіts’ praz zadnіya dzvery.
Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast. Нас--п-- ---н---б--з--п-аз 5--ві-ін. Н------- ц----- б---- п--- 5 х------ Н-с-у-н- ц-г-і- б-д-е п-а- 5 х-і-і-. ------------------------------------ Наступны цягнік будзе праз 5 хвілін. 0
N-s-upny--s----і--b-d-e---az-- k-vіl--. N------- t------- b---- p--- 5 k------- N-s-u-n- t-y-g-і- b-d-e p-a- 5 k-v-l-n- --------------------------------------- Nastupny tsyagnіk budze praz 5 khvіlіn.
Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast. Н-сту-н---р-м-а- -уд-- пр-з-1- ---л-н. Н------- т------ б---- п--- 1- х------ Н-с-у-н- т-а-в-й б-д-е п-а- 1- х-і-і-. -------------------------------------- Наступны трамвай будзе праз 10 хвілін. 0
N--t-p-y----m----bu-z--pra---0 khvі-і-. N------- t------ b---- p--- 1- k------- N-s-u-n- t-a-v-y b-d-e p-a- 1- k-v-l-n- --------------------------------------- Nastupny tramvay budze praz 10 khvіlіn.
Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast. Н---у--ы --т-бу- буд----р-з 15 х-і-ін. Н------- а------ б---- п--- 1- х------ Н-с-у-н- а-т-б-с б-д-е п-а- 1- х-і-і-. -------------------------------------- Наступны аўтобус будзе праз 15 хвілін. 0
Na-t-pn---uto--s b-dze-pra---5 ---іl-n. N------- a------ b---- p--- 1- k------- N-s-u-n- a-t-b-s b-d-e p-a- 1- k-v-l-n- --------------------------------------- Nastupny autobus budze praz 15 khvіlіn.
Millal läheb viimane metroorong? Ка-і е----а--ш-і цягні- м--ро? К--- е--- а----- ц----- м----- К-л- е-з- а-о-н- ц-г-і- м-т-о- ------------------------------ Калі едзе апошні цягнік метро? 0
K-lі ye-ze a-o--nі---ya--іk---t--? K--- y---- a------ t------- m----- K-l- y-d-e a-o-h-і t-y-g-і- m-t-o- ---------------------------------- Kalі yedze aposhnі tsyagnіk metro?
Millal läheb viimane tramm? К------з----ошні-трам-ай? К--- е--- а----- т------- К-л- е-з- а-о-н- т-а-в-й- ------------------------- Калі едзе апошні трамвай? 0
K------dze apo-hn- t--mva-? K--- y---- a------ t------- K-l- y-d-e a-o-h-і t-a-v-y- --------------------------- Kalі yedze aposhnі tramvay?
Millal läheb viimane buss? К--- е--- а-ошн- а-----с? К--- е--- а----- а------- К-л- е-з- а-о-н- а-т-б-с- ------------------------- Калі едзе апошні аўтобус? 0
Ka-і --dz- -p-shn- a-t-bus? K--- y---- a------ a------- K-l- y-d-e a-o-h-і a-t-b-s- --------------------------- Kalі yedze aposhnі autobus?
Kas teil on pilet? У-В-с ---- б-л-т? У В-- ё--- б----- У В-с ё-ц- б-л-т- ----------------- У Вас ёсць білет? 0
U --s-y---s- b--e-? U V-- y----- b----- U V-s y-s-s- b-l-t- ------------------- U Vas yosts’ bіlet?
Pilet? – Ei, mul ei ole. Біле---–-Н-- ----. Б----- – Н-- н---- Б-л-т- – Н-, н-м-. ------------------ Білет? – Не, няма. 0
Bіl--? --N----ya-a. B----- – N-- n----- B-l-t- – N-, n-a-a- ------------------- Bіlet? – Ne, nyama.
Siis peate te trahvi maksma. Тад- -ам -а-------- -л-ціць--тра-. Т--- В-- д--------- п------ ш----- Т-д- В-м д-в-д-е-ц- п-а-і-ь ш-р-ф- ---------------------------------- Тады Вам давядзецца плаціць штраф. 0
Ta-- Vam-d------e---s--p-at-і-s’-shtr-f. T--- V-- d------------ p-------- s------ T-d- V-m d-v-a-z-t-t-a p-a-s-t-’ s-t-a-. ---------------------------------------- Tady Vam davyadzetstsa platsіts’ shtraf.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?
Kas sa teadsid?
Brasiilia portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on tekkinud Euroopa portugali keelest. Portugali koloniaalpoliitika tõttu viidi see Lõuna-Ameerikasse. Täna on Brasiilia suurim portugalikeelne rahvus maailmas. Brasiilia portugali keelt räägib umbes 190 miljonit inimest emakeelena. Keelel on ka suur mõju teistele Lõuna-Ameerika riikidele... Olemas on lausa segakeel, mis endas portugali- ja hispaaniakeelseid elemente sisaldab. Vanasti lähtus Brasiilia keeleliselt lähedalt Euroopa eeskujust. Alates 1930. aastatest ärkas uus teadlikkus Brasiilia kultuuri jaoks. Brasiillased olid oma keele üle uhked ning tahtsid selle omapärasid rõhutada. Nende kahe keele kooshoidmiseks tehti jõupingutusi. Näiteks eksisteerib kokkulepe ühtse õigekirja kohta. Suurim erinevus kahe variandi vahel seisneb täna häälduses. Samuti leidub brasiillaste sõnavaras indianisme, mis Euroopas puuduvad. Avastage see põnev keel, see kuulub maailma tähtsaimate hulka!