Vestmik

et Ühistransport   »   ko 대중 교통

36 [kolmkümmend kuus]

Ühistransport

Ühistransport

36 [서른여섯]

36 [seoleun-yeoseos]

대중 교통

[daejung gyotong]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti korea Mängi Rohkem
Kus asub bussipeatus? 버--정류장이 -디예-? 버- 정--- 어---- 버- 정-장- 어-예-? ------------- 버스 정류장이 어디예요? 0
b----u-----g-y--an--i-e--iy-yo? b----- j------------- e-------- b-o-e- j-o-g-y-j-n--- e-d-y-y-? ------------------------------- beoseu jeonglyujang-i eodiyeyo?
Milline buss sõidab kesklinna? 어- --가 -내로 -요? 어- 버-- 시-- 가-- 어- 버-가 시-로 가-? -------------- 어떤 버스가 시내로 가요? 0
e-tteo---eos-uga s--a-l- -a-o? e------ b------- s------ g---- e-t-e-n b-o-e-g- s-n-e-o g-y-? ------------------------------ eotteon beoseuga sinaelo gayo?
Millise liiniga peaksin sõitma? 어떤 버스를 -야---? 어- 버-- 타- 해-- 어- 버-를 타- 해-? ------------- 어떤 버스를 타야 해요? 0
e-----n-beose---u--t--a haey-? e------ b--------- t--- h----- e-t-e-n b-o-e-l-u- t-y- h-e-o- ------------------------------ eotteon beoseuleul taya haeyo?
Kas ma pean ümber istuma? 갈아타- 해요? 갈--- 해-- 갈-타- 해-? -------- 갈아타야 해요? 0
g-l-at-ya --ey-? g-------- h----- g-l-a-a-a h-e-o- ---------------- gal-ataya haeyo?
Kus ma ümber istuma pean? 어-서 ---야---? 어-- 갈--- 해-- 어-서 갈-타- 해-? ------------ 어디서 갈아타야 해요? 0
e--i--o --l--t-y- h-e--? e------ g-------- h----- e-d-s-o g-l-a-a-a h-e-o- ------------------------ eodiseo gal-ataya haeyo?
Mis maksab pilet? 표-한-- -마예-? 표 한-- 얼---- 표 한-이 얼-예-? ----------- 표 한장이 얼마예요? 0
pyo han-a-g-- -olm-ye--? p-- h-------- e--------- p-o h-n-a-g-i e-l-a-e-o- ------------------------ pyo hanjang-i eolmayeyo?
Mitu peatust on kesklinnani? 시------정-----? 시--- 몇 정------ 시-까- 몇 정-장-에-? -------------- 시내까지 몇 정거장이에요? 0
sin--kk----myeoc- --o-g-------g--e-o? s--------- m----- j------------------ s-n-e-k-j- m-e-c- j-o-g-g-o-a-g-i-y-? ------------------------------------- sinaekkaji myeoch jeong-geojang-ieyo?
Te peate siin väljuma. 여-서---셔야 해-. 여-- 내--- 해-- 여-서 내-셔- 해-. ------------ 여기서 내리셔야 해요. 0
ye--is-- -ae-is----a h-e-o. y------- n---------- h----- y-o-i-e- n-e-i-y-o-a h-e-o- --------------------------- yeogiseo naelisyeoya haeyo.
Te peate tagant väljuma. 뒤---리-야 -요. 뒤- 내--- 해-- 뒤- 내-셔- 해-. ----------- 뒤로 내리셔야 해요. 0
d-il- nael-syeoya -a-y-. d---- n---------- h----- d-i-o n-e-i-y-o-a h-e-o- ------------------------ dwilo naelisyeoya haeyo.
Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast. 다- 기차--오-분 ----요. 다- 기-- 오 분 후- 와-- 다- 기-는 오 분 후- 와-. ----------------- 다음 기차는 오 분 후에 와요. 0
da-eum ---hane-n o b---hue ----. d----- g-------- o b-- h-- w---- d---u- g-c-a-e-n o b-n h-e w-y-. -------------------------------- da-eum gichaneun o bun hue wayo.
Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast. 다음 전-은-- 분 후에 -요. 다- 전-- 십 분 후- 와-- 다- 전-은 십 분 후- 와-. ----------------- 다음 전철은 십 분 후에 와요. 0
d--eu--j-o-ch-ol-eu- s----un---e w-yo. d----- j------------ s-- b-- h-- w---- d---u- j-o-c-e-l-e-n s-b b-n h-e w-y-. -------------------------------------- da-eum jeoncheol-eun sib bun hue wayo.
Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast. 다음 -----오 - 후- -요. 다- 버-- 십- 분 후- 와-- 다- 버-는 십- 분 후- 와-. ------------------ 다음 버스는 십오 분 후에 와요. 0
d--------ose-ne-n---b-o -u--hue -a--. d----- b--------- s---- b-- h-- w---- d---u- b-o-e-n-u- s-b-o b-n h-e w-y-. ------------------------------------- da-eum beoseuneun sib-o bun hue wayo.
Millal läheb viimane metroorong? 마지막 기차- 언-예요? 마-- 기-- 언---- 마-막 기-가 언-예-? ------------- 마지막 기차가 언제예요? 0
ma-i-a--gichaga-e----ye-o? m------ g------ e--------- m-j-m-g g-c-a-a e-n-e-e-o- -------------------------- majimag gichaga eonjeyeyo?
Millal läheb viimane tramm? 마-막-전철- 언제--? 마-- 전-- 언---- 마-막 전-이 언-예-? ------------- 마지막 전철이 언제예요? 0
m----a- ---n--e-l-- -o-j---yo? m------ j---------- e--------- m-j-m-g j-o-c-e-l-i e-n-e-e-o- ------------------------------ majimag jeoncheol-i eonjeyeyo?
Millal läheb viimane buss? 마-막--스가---예요? 마-- 버-- 언---- 마-막 버-가 언-예-? ------------- 마지막 버스가 언제예요? 0
maji-ag-beo-euga e-n-e----? m------ b------- e--------- m-j-m-g b-o-e-g- e-n-e-e-o- --------------------------- majimag beoseuga eonjeyeyo?
Kas teil on pilet? 표가---요? 표- 있--- 표- 있-요- ------- 표가 있어요? 0
p-oga i----oy-? p---- i-------- p-o-a i-s-e-y-? --------------- pyoga iss-eoyo?
Pilet? – Ei, mul ei ole. 표요?----니요, 없어-. 표-- – 아--- 없--- 표-? – 아-요- 없-요- --------------- 표요? – 아니요, 없어요. 0
p-oyo- ---niy-, -o-s-e---. p----- – a----- e--------- p-o-o- – a-i-o- e-b---o-o- -------------------------- pyoyo? – aniyo, eobs-eoyo.
Siis peate te trahvi maksma. 그럼 벌---내야-해-. 그- 벌-- 내- 해-- 그- 벌-을 내- 해-. ------------- 그럼 벌금을 내야 해요. 0
geu--o--b-olg--m--u--na-y---a---. g------ b----------- n---- h----- g-u-e-m b-o-g-u---u- n-e-a h-e-o- --------------------------------- geuleom beolgeum-eul naeya haeyo.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?
Kas sa teadsid?
Brasiilia portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on tekkinud Euroopa portugali keelest. Portugali koloniaalpoliitika tõttu viidi see Lõuna-Ameerikasse. Täna on Brasiilia suurim portugalikeelne rahvus maailmas. Brasiilia portugali keelt räägib umbes 190 miljonit inimest emakeelena. Keelel on ka suur mõju teistele Lõuna-Ameerika riikidele... Olemas on lausa segakeel, mis endas portugali- ja hispaaniakeelseid elemente sisaldab. Vanasti lähtus Brasiilia keeleliselt lähedalt Euroopa eeskujust. Alates 1930. aastatest ärkas uus teadlikkus Brasiilia kultuuri jaoks. Brasiillased olid oma keele üle uhked ning tahtsid selle omapärasid rõhutada. Nende kahe keele kooshoidmiseks tehti jõupingutusi. Näiteks eksisteerib kokkulepe ühtse õigekirja kohta. Suurim erinevus kahe variandi vahel seisneb täna häälduses. Samuti leidub brasiillaste sõnavaras indianisme, mis Euroopas puuduvad. Avastage see põnev keel, see kuulub maailma tähtsaimate hulka!