Vestmik

et Ühistransport   »   ca Els transports públics

36 [kolmkümmend kuus]

Ühistransport

Ühistransport

36 [trenta-sis]

Els transports públics

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Kus asub bussipeatus? On-és -- parad---e-l-aut-b--? O- é- l- p----- d- l--------- O- é- l- p-r-d- d- l-a-t-b-s- ----------------------------- On és la parada de l’autobús? 0
Milline buss sõidab kesklinna? Qu-----to-ús-va al--e-t-e d- -- -iu-a-? Q--- a------ v- a- c----- d- l- c------ Q-i- a-t-b-s v- a- c-n-r- d- l- c-u-a-? --------------------------------------- Quin autobús va al centre de la ciutat? 0
Millise liiniga peaksin sõitma? Q--n------------e pren--e? Q---- l---- h- d- p------- Q-i-a l-n-a h- d- p-e-d-e- -------------------------- Quina línia he de prendre? 0
Kas ma pean ümber istuma? Haur- de--a-vi-r d’-u----s? H---- d- c------ d--------- H-u-é d- c-n-i-r d-a-t-b-s- --------------------------- Hauré de canviar d’autobús? 0
Kus ma ümber istuma pean? O--he de-c--vi--? O- h- d- c------- O- h- d- c-n-i-r- ----------------- On he de canviar? 0
Mis maksab pilet? Quant-c--ta--- --tl--t? Q---- c---- u- b------- Q-a-t c-s-a u- b-t-l-t- ----------------------- Quant costa un bitllet? 0
Mitu peatust on kesklinnani? Qu----- ----d---h--ha--i-s--l--en---? Q------ p------ h- h- f--- a- c------ Q-a-t-s p-r-d-s h- h- f-n- a- c-n-r-? ------------------------------------- Quantes parades hi ha fins al centre? 0
Te peate siin väljuma. He- de-ba-x----q--. H-- d- b----- a---- H-u d- b-i-a- a-u-. ------------------- Heu de baixar aquí. 0
Te peate tagant väljuma. H-- ----a--ar p-r-d--re-e. H-- d- b----- p-- d------- H-u d- b-i-a- p-r d-r-e-e- -------------------------- Heu de baixar per darrere. 0
Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast. El -r-x-m -e-r- -rri---d---u--cin- mi-ut-. E- p----- m---- a----- d----- c--- m------ E- p-ò-i- m-t-o a-r-b- d-a-u- c-n- m-n-t-. ------------------------------------------ El pròxim metro arriba d’aquí cinc minuts. 0
Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast. E--p--xi- tra--i- ar-ib- d’aqu----u-min---. E- p----- t------ a----- d----- d-- m------ E- p-ò-i- t-a-v-a a-r-b- d-a-u- d-u m-n-t-. ------------------------------------------- El pròxim tramvia arriba d’aquí deu minuts. 0
Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast. El-----im---t-bú--a-rib- ---q-- q-inz- ------. E- p----- a------ a----- d----- q----- m------ E- p-ò-i- a-t-b-s a-r-b- d-a-u- q-i-z- m-n-t-. ---------------------------------------------- El pròxim autobús arriba d’aquí quinze minuts. 0
Millal läheb viimane metroorong? Qu-n-pas-a--l dar--r ----? Q--- p---- e- d----- t---- Q-a- p-s-a e- d-r-e- t-e-? -------------------------- Quan passa el darrer tren? 0
Millal läheb viimane tramm? Qua---as-- el --r--- --a-via? Q--- p---- e- d----- t------- Q-a- p-s-a e- d-r-e- t-a-v-a- ----------------------------- Quan passa el darrer tramvia? 0
Millal läheb viimane buss? Qu-- pas-a-----a-r-- -----ú-? Q--- p---- e- d----- a------- Q-a- p-s-a e- d-r-e- a-t-b-s- ----------------------------- Quan passa el darrer autobús? 0
Kas teil on pilet? Q----é -i-ll--? Q-- t- b------- Q-e t- b-t-l-t- --------------- Que té bitllet? 0
Pilet? – Ei, mul ei ole. Bi--l-t--–-No- no-en---nc. B------- – N-- n- e- t---- B-t-l-t- – N-, n- e- t-n-. -------------------------- Bitllet? – No, no en tinc. 0
Siis peate te trahvi maksma. L--vor--v-s-- h- d--p-g-- --a---lta. L------ v---- h- d- p---- u-- m----- L-a-o-s v-s-è h- d- p-g-r u-a m-l-a- ------------------------------------ Llavors vostè ha de pagar una multa. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?
Kas sa teadsid?
Brasiilia portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on tekkinud Euroopa portugali keelest. Portugali koloniaalpoliitika tõttu viidi see Lõuna-Ameerikasse. Täna on Brasiilia suurim portugalikeelne rahvus maailmas. Brasiilia portugali keelt räägib umbes 190 miljonit inimest emakeelena. Keelel on ka suur mõju teistele Lõuna-Ameerika riikidele... Olemas on lausa segakeel, mis endas portugali- ja hispaaniakeelseid elemente sisaldab. Vanasti lähtus Brasiilia keeleliselt lähedalt Euroopa eeskujust. Alates 1930. aastatest ärkas uus teadlikkus Brasiilia kultuuri jaoks. Brasiillased olid oma keele üle uhked ning tahtsid selle omapärasid rõhutada. Nende kahe keele kooshoidmiseks tehti jõupingutusi. Näiteks eksisteerib kokkulepe ühtse õigekirja kohta. Suurim erinevus kahe variandi vahel seisneb täna häälduses. Samuti leidub brasiillaste sõnavaras indianisme, mis Euroopas puuduvad. Avastage see põnev keel, see kuulub maailma tähtsaimate hulka!