Vestmik

et Ühistransport   »   no Kollektivtrafikk

36 [kolmkümmend kuus]

Ühistransport

Ühistransport

36 [trettiseks]

Kollektivtrafikk

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Kus asub bussipeatus? Hvo--er-b--sholde-las--n? H--- e- b---------------- H-o- e- b-s-h-l-e-l-s-e-? ------------------------- Hvor er bussholdeplassen? 0
Milline buss sõidab kesklinna? H---k-n-b-ss-g-- til ----ru-? H------ b--- g-- t-- s------- H-i-k-n b-s- g-r t-l s-n-r-m- ----------------------------- Hvilken buss går til sentrum? 0
Millise liiniga peaksin sõitma? Hv--k-n -inje må--eg-ta? H------ l---- m- j-- t-- H-i-k-n l-n-e m- j-g t-? ------------------------ Hvilken linje må jeg ta? 0
Kas ma pean ümber istuma? Må -eg by--e -uss? M- j-- b---- b---- M- j-g b-t-e b-s-? ------------------ Må jeg bytte buss? 0
Kus ma ümber istuma pean? H-or-må --g byt-e? H--- m- j-- b----- H-o- m- j-g b-t-e- ------------------ Hvor må jeg bytte? 0
Mis maksab pilet? Hva ---t-r -il---t-n? H-- k----- b--------- H-a k-s-e- b-l-e-t-n- --------------------- Hva koster billetten? 0
Mitu peatust on kesklinnani? H--- ----- st--p e--d---til -en----? H--- m---- s---- e- d-- t-- s------- H-o- m-n-e s-o-p e- d-t t-l s-n-r-m- ------------------------------------ Hvor mange stopp er det til sentrum? 0
Te peate siin väljuma. D-----gå av -er. D- m- g- a- h--- D- m- g- a- h-r- ---------------- Du må gå av her. 0
Te peate tagant väljuma. Du -å -ytte-bus- h-r. D- m- b---- b--- h--- D- m- b-t-e b-s- h-r- --------------------- Du må bytte buss her. 0
Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast. N-ste --b-n--komm---om---m ----t---. N---- T----- k----- o- f-- m-------- N-s-e T-b-n- k-m-e- o- f-m m-n-t-e-. ------------------------------------ Neste T-bane kommer om fem minutter. 0
Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast. Ne-t--t-ikk --mm----m-ti -inu-ter. N---- t---- k----- o- t- m-------- N-s-e t-i-k k-m-e- o- t- m-n-t-e-. ---------------------------------- Neste trikk kommer om ti minutter. 0
Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast. Ne--e-b--s--omm-r--m-f--ten -i--tt--. N---- b--- k----- o- f----- m-------- N-s-e b-s- k-m-e- o- f-m-e- m-n-t-e-. ------------------------------------- Neste buss kommer om femten minutter. 0
Millal läheb viimane metroorong? Når-g-r-de-----te-----nen? N-- g-- d-- s---- T------- N-r g-r d-n s-s-e T-b-n-n- -------------------------- Når går den siste T-banen? 0
Millal läheb viimane tramm? Når g-- den s-s-e-t--k--n? N-- g-- d-- s---- t------- N-r g-r d-n s-s-e t-i-k-n- -------------------------- Når går den siste trikken? 0
Millal läheb viimane buss? N---g-r den--i-te-b---e-? N-- g-- d-- s---- b------ N-r g-r d-n s-s-e b-s-e-? ------------------------- Når går den siste bussen? 0
Kas teil on pilet? H-- -------ett? H-- d- b------- H-r d- b-l-e-t- --------------- Har du billett? 0
Pilet? – Ei, mul ei ole. Bil--t-- – N--,--et har jeg -k--. B------- – N--- d-- h-- j-- i---- B-l-e-t- – N-i- d-t h-r j-g i-k-. --------------------------------- Billett? – Nei, det har jeg ikke. 0
Siis peate te trahvi maksma. Da--å du-b---l--bot. D- m- d- b----- b--- D- m- d- b-t-l- b-t- -------------------- Da må du betale bot. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?
Kas sa teadsid?
Brasiilia portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on tekkinud Euroopa portugali keelest. Portugali koloniaalpoliitika tõttu viidi see Lõuna-Ameerikasse. Täna on Brasiilia suurim portugalikeelne rahvus maailmas. Brasiilia portugali keelt räägib umbes 190 miljonit inimest emakeelena. Keelel on ka suur mõju teistele Lõuna-Ameerika riikidele... Olemas on lausa segakeel, mis endas portugali- ja hispaaniakeelseid elemente sisaldab. Vanasti lähtus Brasiilia keeleliselt lähedalt Euroopa eeskujust. Alates 1930. aastatest ärkas uus teadlikkus Brasiilia kultuuri jaoks. Brasiillased olid oma keele üle uhked ning tahtsid selle omapärasid rõhutada. Nende kahe keele kooshoidmiseks tehti jõupingutusi. Näiteks eksisteerib kokkulepe ühtse õigekirja kohta. Suurim erinevus kahe variandi vahel seisneb täna häälduses. Samuti leidub brasiillaste sõnavaras indianisme, mis Euroopas puuduvad. Avastage see põnev keel, see kuulub maailma tähtsaimate hulka!