Vestmik

et Ühistransport   »   kk Public transportation

36 [kolmkümmend kuus]

Ühistransport

Ühistransport

36 [отыз алты]

36 [otız altı]

Public transportation

[Jergilikti qoğamdıq kölik]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
Kus asub bussipeatus? А-тобус-а--д-м----қай--? А------ а-------- қ----- А-т-б-с а-л-а-а-ы қ-й-а- ------------------------ Автобус аялдамасы қайда? 0
Av-obws-a--l-aması -a--a? A------ a--------- q----- A-t-b-s a-a-d-m-s- q-y-a- ------------------------- Avtobws ayaldaması qayda?
Milline buss sõidab kesklinna? Орталық-----й ав-о--- -а----? О-------- қ-- а------ б------ О-т-л-қ-а қ-й а-т-б-с б-р-д-? ----------------------------- Орталыққа қай автобус барады? 0
O--a-ı-q- qa- av--bws -arad-? O-------- q-- a------ b------ O-t-l-q-a q-y a-t-b-s b-r-d-? ----------------------------- Ortalıqqa qay avtobws baradı?
Millise liiniga peaksin sõitma? Қ-й авто-у--а---ы-уы--ке-ек? Қ-- а-------- о------ к----- Қ-й а-т-б-с-а о-ы-у-м к-р-к- ---------------------------- Қай автобусқа отыруым керек? 0
Qay-avtob-----otı-w-m -ere-? Q-- a-------- o------ k----- Q-y a-t-b-s-a o-ı-w-m k-r-k- ---------------------------- Qay avtobwsqa otırwım kerek?
Kas ma pean ümber istuma? Бас-- к----ке--уыс--- --р-- --? Б---- к------ а------ к---- п-- Б-с-а к-л-к-е а-ы-у-м к-р-к п-? ------------------------------- Басқа көлікке ауысуым керек пе? 0
Bas-- -ö--kke-a-ı-w-m -erek-pe? B---- k------ a------ k---- p-- B-s-a k-l-k-e a-ı-w-m k-r-k p-? ------------------------------- Basqa kölikke awıswım kerek pe?
Kus ma ümber istuma pean? Б--қа -өлікке---й -ер-е а-ысу-м------? Б---- к------ қ-- ж---- а------ к----- Б-с-а к-л-к-е қ-й ж-р-е а-ы-у-м к-р-к- -------------------------------------- Басқа көлікке қай жерде ауысуым керек? 0
B--q- k---kke-qay-jerd- a--sw---kerek? B---- k------ q-- j---- a------ k----- B-s-a k-l-k-e q-y j-r-e a-ı-w-m k-r-k- -------------------------------------- Basqa kölikke qay jerde awıswım kerek?
Mis maksab pilet? Б----и--т қа--а т-р-ды? Б-- б---- қ---- т------ Б-р б-л-т қ-н-а т-р-д-? ----------------------- Бір билет қанша тұрады? 0
Bi- -ïlet ---şa t--ad-? B-- b---- q---- t------ B-r b-l-t q-n-a t-r-d-? ----------------------- Bir bïlet qanşa turadı?
Mitu peatust on kesklinnani? О-----ққа-д-йін ---- ----а-а б--? О-------- д---- н--- а------ б--- О-т-л-қ-а д-й-н н-ш- а-л-а-а б-р- --------------------------------- Орталыққа дейін неше аялдама бар? 0
O--a-ıq-a ---in--eş- ay-ldam- bar? O-------- d---- n--- a------- b--- O-t-l-q-a d-y-n n-ş- a-a-d-m- b-r- ---------------------------------- Ortalıqqa deyin neşe ayaldama bar?
Te peate siin väljuma. С-зге о---ж-р----шы-у кер-к. С---- о-- ж----- ш--- к----- С-з-е о-ы ж-р-е- ш-ғ- к-р-к- ---------------------------- Сізге осы жерден шығу керек. 0
Siz-- ------r-e--ş-ğw-ke---. S---- o-- j----- ş--- k----- S-z-e o-ı j-r-e- ş-ğ- k-r-k- ---------------------------- Sizge osı jerden şığw kerek.
Te peate tagant väljuma. С-зге---т-ы -ақ--- ш-ғу -ер--. С---- а---- ж----- ш--- к----- С-з-е а-т-ы ж-қ-а- ш-ғ- к-р-к- ------------------------------ Сізге артқы жақтан шығу керек. 0
S-----ar-q- jaq-an -ığw ke-ek. S---- a---- j----- ş--- k----- S-z-e a-t-ı j-q-a- ş-ğ- k-r-k- ------------------------------ Sizge artqı jaqtan şığw kerek.
Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast. Кел--і --т---б-с -----т-н -о- ке----. К----- м---- б-- м------- с-- к------ К-л-с- м-т-о б-с м-н-т-а- с-ң к-л-д-. ------------------------------------- Келесі метро бес минуттан соң келеді. 0
Ke-es- ---ro -e----n-t-an--oñ-k-le-i. K----- m---- b-- m------- s-- k------ K-l-s- m-t-o b-s m-n-t-a- s-ñ k-l-d-. ------------------------------------- Kelesi metro bes mïnwttan soñ keledi.
Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast. К----і--рам-ай -0-м--у---- -оң-к-л--і. К----- т------ 1- м------- с-- к------ К-л-с- т-а-в-й 1- м-н-т-а- с-ң к-л-д-. -------------------------------------- Келесі трамвай 10 минуттан соң келеді. 0
Ke-esi-t---v------m-n---a- so--k-le-i. K----- t------ 1- m------- s-- k------ K-l-s- t-a-v-y 1- m-n-t-a- s-ñ k-l-d-. -------------------------------------- Kelesi tramvay 10 mïnwttan soñ keledi.
Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast. Кел--- ---о--- -5-мин-тт-н --ң-к-л-д-. К----- а------ 1- м------- с-- к------ К-л-с- а-т-б-с 1- м-н-т-а- с-ң к-л-д-. -------------------------------------- Келесі автобус 15 минуттан соң келеді. 0
K-l--i a---bw- 15-m---tta--s----el-d-. K----- a------ 1- m------- s-- k------ K-l-s- a-t-b-s 1- m-n-t-a- s-ñ k-l-d-. -------------------------------------- Kelesi avtobws 15 mïnwttan soñ keledi.
Millal läheb viimane metroorong? С--ғ- -ет---қаш-н--е-еді? С---- м---- қ---- к------ С-ң-ы м-т-о қ-ш-н к-т-д-? ------------------------- Соңғы метро қашан кетеді? 0
Soñ-- ---ro -a--n-k---d-? S---- m---- q---- k------ S-ñ-ı m-t-o q-ş-n k-t-d-? ------------------------- Soñğı metro qaşan ketedi?
Millal läheb viimane tramm? Соңғы тр--в-- қаша- ке--ді? С---- т------ қ---- к------ С-ң-ы т-а-в-й қ-ш-н к-т-д-? --------------------------- Соңғы трамвай қашан кетеді? 0
S--ğı---amv-y-qa-an ---e-i? S---- t------ q---- k------ S-ñ-ı t-a-v-y q-ş-n k-t-d-? --------------------------- Soñğı tramvay qaşan ketedi?
Millal läheb viimane buss? С--ғ--авто-у- -аш-- -е-е--? С---- а------ қ---- к------ С-ң-ы а-т-б-с қ-ш-н к-т-д-? --------------------------- Соңғы автобус қашан кетеді? 0
S---------bw- -aş-n-ke--d-? S---- a------ q---- k------ S-ñ-ı a-t-b-s q-ş-n k-t-d-? --------------------------- Soñğı avtobws qaşan ketedi?
Kas teil on pilet? С-з-е-б-----б-р --? С---- б---- б-- м-- С-з-е б-л-т б-р м-? ------------------- Сізде билет бар ма? 0
Si--e-b--et b-r-m-? S---- b---- b-- m-- S-z-e b-l-t b-r m-? ------------------- Sizde bïlet bar ma?
Pilet? – Ei, mul ei ole. Би-ет-пе? –-Жоқ,-м-нд- -оқ. Б---- п-- – Ж--- м---- ж--- Б-л-т п-? – Ж-қ- м-н-е ж-қ- --------------------------- Билет пе? – Жоқ, менде жоқ. 0
B-let --? – Joq----n-e jo-. B---- p-- – J--- m---- j--- B-l-t p-? – J-q- m-n-e j-q- --------------------------- Bïlet pe? – Joq, mende joq.
Siis peate te trahvi maksma. Онд- с-зг---йы-п-л -ө--у-к-рек. О--- с---- а------ т---- к----- О-д- с-з-е а-ы-п-л т-л-у к-р-к- ------------------------------- Онда сізге айыппұл төлеу керек. 0
On-a-s---- -yı-pul --le- kerek. O--- s---- a------ t---- k----- O-d- s-z-e a-ı-p-l t-l-w k-r-k- ------------------------------- Onda sizge ayıppul tölew kerek.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?
Kas sa teadsid?
Brasiilia portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on tekkinud Euroopa portugali keelest. Portugali koloniaalpoliitika tõttu viidi see Lõuna-Ameerikasse. Täna on Brasiilia suurim portugalikeelne rahvus maailmas. Brasiilia portugali keelt räägib umbes 190 miljonit inimest emakeelena. Keelel on ka suur mõju teistele Lõuna-Ameerika riikidele... Olemas on lausa segakeel, mis endas portugali- ja hispaaniakeelseid elemente sisaldab. Vanasti lähtus Brasiilia keeleliselt lähedalt Euroopa eeskujust. Alates 1930. aastatest ärkas uus teadlikkus Brasiilia kultuuri jaoks. Brasiillased olid oma keele üle uhked ning tahtsid selle omapärasid rõhutada. Nende kahe keele kooshoidmiseks tehti jõupingutusi. Näiteks eksisteerib kokkulepe ühtse õigekirja kohta. Suurim erinevus kahe variandi vahel seisneb täna häälduses. Samuti leidub brasiillaste sõnavaras indianisme, mis Euroopas puuduvad. Avastage see põnev keel, see kuulub maailma tähtsaimate hulka!