Vestmik

et Ühistransport   »   ja 公共交通機関

36 [kolmkümmend kuus]

Ühistransport

Ühistransport

36 [三十六]

36 [Sanjūro-tsu]

公共交通機関

[kōkyō kōtsūkikan]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti jaapani Mängi Rohkem
Kus asub bussipeatus? バス停は どこ です か ? バス停は どこ です か ? バス停は どこ です か ? バス停は どこ です か ? バス停は どこ です か ? 0
basu--i ------o--su -a? b------ w- d------- k-- b-s-t-i w- d-k-d-s- k-? ----------------------- basutei wa dokodesu ka?
Milline buss sõidab kesklinna? 中心部への バスは どれ です か ? 中心部への バスは どれ です か ? 中心部への バスは どれ です か ? 中心部への バスは どれ です か ? 中心部への バスは どれ です か ? 0
ch-shin--- e--o-ba-u -----re-e-u ka? c--------- e n- b--- w- d------- k-- c-ū-h-n-b- e n- b-s- w- d-r-d-s- k-? ------------------------------------ chūshin-bu e no basu wa doredesu ka?
Millise liiniga peaksin sõitma? どの 路線に 乗らなければ いけません か ? どの 路線に 乗らなければ いけません か ? どの 路線に 乗らなければ いけません か ? どの 路線に 乗らなければ いけません か ? どの 路線に 乗らなければ いけません か ? 0
d-n---o--- -i ------ke--ba-ikema------? d--- r---- n- n----------- i------- k-- d-n- r-s-n n- n-r-n-k-r-b- i-e-a-e- k-? --------------------------------------- dono rosen ni noranakereba ikemasen ka?
Kas ma pean ümber istuma? 乗り換えは あります か ? 乗り換えは あります か ? 乗り換えは あります か ? 乗り換えは あります か ? 乗り換えは あります か ? 0
no----e wa ------u --? n------ w- a------ k-- n-r-k-e w- a-i-a-u k-? ---------------------- norikae wa arimasu ka?
Kus ma ümber istuma pean? どこで 乗り換えなければ いけません か ? どこで 乗り換えなければ いけません か ? どこで 乗り換えなければ いけません か ? どこで 乗り換えなければ いけません か ? どこで 乗り換えなければ いけません か ? 0
d----de--o----enake--ba-i-e----- ka? d--- d- n-------------- i------- k-- d-k- d- n-r-k-e-a-e-e-a i-e-a-e- k-? ------------------------------------ doko de norikaenakereba ikemasen ka?
Mis maksab pilet? 切符は 一枚 いくら です か ? 切符は 一枚 いくら です か ? 切符は 一枚 いくら です か ? 切符は 一枚 いくら です か ? 切符は 一枚 いくら です か ? 0
ki--- wa i-hi-m-i ik-r----u--a? k---- w- i------- i-------- k-- k-p-u w- i-h---a- i-u-a-e-u k-? ------------------------------- kippu wa ichi-mai ikuradesu ka?
Mitu peatust on kesklinnani? 中心部は 、 幾つ目の バス停 です か ? 中心部は 、 幾つ目の バス停 です か ? 中心部は 、 幾つ目の バス停 です か ? 中心部は 、 幾つ目の バス停 です か ? 中心部は 、 幾つ目の バス停 です か ? 0
chū--in--u--a, ---t---m- -o-b----ei-e-u -a? c--------- w-- i-------- n- b---------- k-- c-ū-h-n-b- w-, i-u-s---e n- b-s-t-i-e-u k-? ------------------------------------------- chūshin-bu wa, ikutsu-me no basuteidesu ka?
Te peate siin väljuma. ここで 降りて ください 。 ここで 降りて ください 。 ここで 降りて ください 。 ここで 降りて ください 。 ここで 降りて ください 。 0
k-k- de-o-it- ku-as-i. k--- d- o---- k------- k-k- d- o-i-e k-d-s-i- ---------------------- koko de orite kudasai.
Te peate tagant väljuma. 後ろから 降りて ください 。 後ろから 降りて ください 。 後ろから 降りて ください 。 後ろから 降りて ください 。 後ろから 降りて ください 。 0
u-hir----a o--t-------a-. u--------- o---- k------- u-h-r-k-r- o-i-e k-d-s-i- ------------------------- ushirokara orite kudasai.
Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast. 次の 地下鉄は 5分後 です 。 次の 地下鉄は 5分後 です 。 次の 地下鉄は 5分後 です 。 次の 地下鉄は 5分後 です 。 次の 地下鉄は 5分後 です 。 0
t---i ---c----te--- wa --b----d---. t---- n- c--------- w- 5----------- t-u-i n- c-i-a-e-s- w- 5-b---o-e-u- ----------------------------------- tsugi no chikatetsu wa 5-bu-godesu.
Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast. 次の 市電は 10分後 です 。 次の 市電は 10分後 です 。 次の 市電は 10分後 です 。 次の 市電は 10分後 です 。 次の 市電は 10分後 です 。 0
t------o--hi-en-wa--0------d-su. t---- n- s----- w- 1------------ t-u-i n- s-i-e- w- 1---u-g-d-s-. -------------------------------- tsugi no shiden wa 10-bu-godesu.
Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast. 次の バスは 15分後 です 。 次の バスは 15分後 です 。 次の バスは 15分後 です 。 次の バスは 15分後 です 。 次の バスは 15分後 です 。 0
tsugi no--as---- -5-bu--o-e-u. t---- n- b--- w- 1------------ t-u-i n- b-s- w- 1---u-g-d-s-. ------------------------------ tsugi no basu wa 15-bu-godesu.
Millal läheb viimane metroorong? 地下鉄の 終電は 何時 です か ? 地下鉄の 終電は 何時 です か ? 地下鉄の 終電は 何時 です か ? 地下鉄の 終電は 何時 です か ? 地下鉄の 終電は 何時 です か ? 0
c-ik--e----no--hū-e- -a-it-u--su--? c--------- n- s----- w- i---------- c-i-a-e-s- n- s-ū-e- w- i-s-d-s-k-? ----------------------------------- chikatetsu no shūden wa itsudesuka?
Millal läheb viimane tramm? 市電の 終電は 何時 です か ? 市電の 終電は 何時 です か ? 市電の 終電は 何時 です か ? 市電の 終電は 何時 です か ? 市電の 終電は 何時 です か ? 0
s--den -o--hūd-n ----t---esuk-? s----- n- s----- w- i---------- s-i-e- n- s-ū-e- w- i-s-d-s-k-? ------------------------------- shiden no shūden wa itsudesuka?
Millal läheb viimane buss? バスの 最終は 何時 です か ? バスの 最終は 何時 です か ? バスの 最終は 何時 です か ? バスの 最終は 何時 です か ? バスの 最終は 何時 です か ? 0
b------ -aishū--- -t--d--uk-? b--- n- s----- w- i---------- b-s- n- s-i-h- w- i-s-d-s-k-? ----------------------------- basu no saishū wa itsudesuka?
Kas teil on pilet? 乗車券を お持ち です か ? 乗車券を お持ち です か ? 乗車券を お持ち です か ? 乗車券を お持ち です か ? 乗車券を お持ち です か ? 0
j-----ke--o - -ochid-su-ka? j-------- o o m-------- k-- j-s-a-k-n o o m-c-i-e-u k-? --------------------------- jōsha-ken o o mochidesu ka?
Pilet? – Ei, mul ei ole. 乗車券 ? いいえ 、 持って いません 。 乗車券 ? いいえ 、 持って いません 。 乗車券 ? いいえ 、 持って いません 。 乗車券 ? いいえ 、 持って いません 。 乗車券 ? いいえ 、 持って いません 。 0
jōsh-----? Īe----tte ----en. j--------- Ī-- m---- i------ j-s-a-k-n- Ī-, m-t-e i-a-e-. ---------------------------- jōsha-ken? Īe, motte imasen.
Siis peate te trahvi maksma. では 、 罰金を いただきます 。 では 、 罰金を いただきます 。 では 、 罰金を いただきます 。 では 、 罰金を いただきます 。 では 、 罰金を いただきます 。 0
de wa--bak-i- o --ada----su. d- w-- b----- o i----------- d- w-, b-k-i- o i-a-a-i-a-u- ---------------------------- de wa, bakkin o itadakimasu.

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?
Kas sa teadsid?
Brasiilia portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on tekkinud Euroopa portugali keelest. Portugali koloniaalpoliitika tõttu viidi see Lõuna-Ameerikasse. Täna on Brasiilia suurim portugalikeelne rahvus maailmas. Brasiilia portugali keelt räägib umbes 190 miljonit inimest emakeelena. Keelel on ka suur mõju teistele Lõuna-Ameerika riikidele... Olemas on lausa segakeel, mis endas portugali- ja hispaaniakeelseid elemente sisaldab. Vanasti lähtus Brasiilia keeleliselt lähedalt Euroopa eeskujust. Alates 1930. aastatest ärkas uus teadlikkus Brasiilia kultuuri jaoks. Brasiillased olid oma keele üle uhked ning tahtsid selle omapärasid rõhutada. Nende kahe keele kooshoidmiseks tehti jõupingutusi. Näiteks eksisteerib kokkulepe ühtse õigekirja kohta. Suurim erinevus kahe variandi vahel seisneb täna häälduses. Samuti leidub brasiillaste sõnavaras indianisme, mis Euroopas puuduvad. Avastage see põnev keel, see kuulub maailma tähtsaimate hulka!