Vestmik

Restoranis 3   »   At the restaurant 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [thirty-one]

+

At the restaurant 3

+

Saate klõpsata igal tühjal, et näha teksti või:   

eesti inglise (US) Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. I would like a starter. I would like a starter. 0 +
Ma sooviksin salatit. I w---- l--- a s----. I would like a salad. 0 +
Ma sooviksin suppi. I w---- l--- a s---. I would like a soup. 0 +
     
Ma sooviksin magustoitu. I w---- l--- a d------. I would like a dessert. 0 +
Ma sooviksin koorega jäätist. I w---- l--- a- i-- c---- w--- w------ c----. I would like an ice cream with whipped cream. 0 +
Ma sooviksin puuvilju või juustu. I w---- l--- s--- f---- o- c-----. I would like some fruit or cheese. 0 +
     
Me sooviksime hommikust süüa. We w---- l--- t- h--- b--------. We would like to have breakfast. 0 +
Me sooviksime lõunat süüa. We w---- l--- t- h--- l----. We would like to have lunch. 0 +
Me sooviksime õhtust süüa. We w---- l--- t- h--- d-----. We would like to have dinner. 0 +
     
Mida te hommikusöögiks soovite? Wh-- w---- y-- l--- f-- b--------? What would you like for breakfast? 0 +
Saiake marmelaadi ja meega? Ro--- w--- j-- a-- h----? Rolls with jam and honey? 0 +
Röstsai vorsti ja juustuga? To--- w--- s------ a-- c-----? Toast with sausage and cheese? 0 +
     
Keedetud muna? A b----- e--? A boiled egg? 0 +
Praetud muna? A f---- e--? A fried egg? 0 +
Üks omlett? An o-------? An omelette? 0 +
     
Palun veel üks jogurt. An----- y------- p-----. Another yoghurt, please. 0 +
Palun veel soola ja pipart. So-- s--- a-- p----- a---- p-----. Some salt and pepper also, please. 0 +
Palun veel üks klaas vett. An----- g---- o- w----- p-----. Another glass of water, please. 0 +
     

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Mis keeles?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!