Vestmik

et Restoranis 3   »   hi रेस्टोरेंट में ३

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

३१ [इकतीस]

31 [ikatees]

रेस्टोरेंट में ३

[restorent mein 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hindi Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. म--े-ए- ----र--- --हिए म-झ- एक स-ट-र-टर च-ह-ए म-झ- ए- स-ट-र-ट- च-ह-ए ---------------------- मुझे एक स्टार्टर चाहिए 0
m--h---k--------r--h--h-e mujhe ek staartar chaahie m-j-e e- s-a-r-a- c-a-h-e ------------------------- mujhe ek staartar chaahie
Ma sooviksin salatit. मु-े एक-स--द चा-िए म-झ- एक सल-द च-ह-ए म-झ- ए- स-ा- च-ह-ए ------------------ मुझे एक सलाद चाहिए 0
muj-e ek salaa----aah-e mujhe ek salaad chaahie m-j-e e- s-l-a- c-a-h-e ----------------------- mujhe ek salaad chaahie
Ma sooviksin suppi. मु-- -क-सूप च-ह-ए म-झ- एक स-प च-ह-ए म-झ- ए- स-प च-ह-ए ----------------- मुझे एक सूप चाहिए 0
m-jh- ek-s--p-c-aahie mujhe ek soop chaahie m-j-e e- s-o- c-a-h-e --------------------- mujhe ek soop chaahie
Ma sooviksin magustoitu. मु-े -- डॆ--्--चा--ए म-झ- एक ड-जर-ट च-ह-ए म-झ- ए- ड-ज-्- च-ह-ए -------------------- मुझे एक डॆजर्ट चाहिए 0
m-jh---k----------h----e mujhe ek daijart chaahie m-j-e e- d-i-a-t c-a-h-e ------------------------ mujhe ek daijart chaahie
Ma sooviksin koorega jäätist. म------रीम क--स----क ----्री--च--िए म-झ- क-र-म क- स-थ एक आइसक-र-म च-ह-ए म-झ- क-र-म क- स-थ ए- आ-स-्-ी- च-ह-ए ----------------------------------- मुझे क्रीम के साथ एक आइसक्रीम चाहिए 0
m--he kr-e- ---saath-e- --i--kre-- -----ie mujhe kreem ke saath ek aaisakreem chaahie m-j-e k-e-m k- s-a-h e- a-i-a-r-e- c-a-h-e ------------------------------------------ mujhe kreem ke saath ek aaisakreem chaahie
Ma sooviksin puuvilju või juustu. म--े -क ---य---ी-़-च--िए म-झ- एक फल य- च-ज- च-ह-ए म-झ- ए- फ- य- च-ज- च-ह-ए ------------------------ मुझे एक फल या चीज़ चाहिए 0
mu----ek----l-ya ch-ez-c--a--e mujhe ek phal ya cheez chaahie m-j-e e- p-a- y- c-e-z c-a-h-e ------------------------------ mujhe ek phal ya cheez chaahie
Me sooviksime hommikust süüa. हम-न-श-त- -र-ा--ा--े-हैं हम न-श-त- करन- च-हत- ह-- ह- न-श-त- क-न- च-ह-े ह-ं ------------------------ हम नाश्ता करना चाहते हैं 0
h-m-n-a--ta --r--a-cha----e-h--n ham naashta karana chaahate hain h-m n-a-h-a k-r-n- c-a-h-t- h-i- -------------------------------- ham naashta karana chaahate hain
Me sooviksime lõunat süüa. हम---प-र ---ख-ना-चाह---हैं हम द-पहर क- ख-न- च-हत- ह-- ह- द-प-र क- ख-न- च-ह-े ह-ं -------------------------- हम दोपहर का खाना चाहते हैं 0
h-m -opa--- -a k-aan-------a-e-h-in ham dopahar ka khaana chaahate hain h-m d-p-h-r k- k-a-n- c-a-h-t- h-i- ----------------------------------- ham dopahar ka khaana chaahate hain
Me sooviksime õhtust süüa. हम-खान- च--त--हैं हम ख-न- च-हत- ह-- ह- ख-न- च-ह-े ह-ं ----------------- हम खाना चाहते हैं 0
h-m kh---a---aa-a-- -ain ham khaana chaahate hain h-m k-a-n- c-a-h-t- h-i- ------------------------ ham khaana chaahate hain
Mida te hommikusöögiks soovite? आ--ो न-श्ते-के-लिए----- --हि-? आपक- न-श-त- क- ल-ए क-य- च-ह-ए? आ-क- न-श-त- क- ल-ए क-य- च-ह-ए- ------------------------------ आपको नाश्ते के लिए क्या चाहिए? 0
aa-a-- n--s-te k---ie--ya--ha---e? aapako naashte ke lie kya chaahie? a-p-k- n-a-h-e k- l-e k-a c-a-h-e- ---------------------------------- aapako naashte ke lie kya chaahie?
Saiake marmelaadi ja meega? मु---ब--औ- म-- -- सा- -न? म-रब-ब- और मध- क- स-थ बन? म-र-्-ा औ- म-ु क- स-थ ब-? ------------------------- मुरब्बा और मधु के साथ बन? 0
m----ba-aur--adh- -e --ath -a-? murabba aur madhu ke saath ban? m-r-b-a a-r m-d-u k- s-a-h b-n- ------------------------------- murabba aur madhu ke saath ban?
Röstsai vorsti ja juustuga? स-स-ज-औ-----़ के------ो-्ट? स-स-ज और च-ज- क- स-थ ट-स-ट? स-स-ज औ- च-ज- क- स-थ ट-स-ट- --------------------------- सासेज और चीज़ के साथ टोस्ट? 0
sa---j --- -heez-ke s---- -o--? saasej aur cheez ke saath tost? s-a-e- a-r c-e-z k- s-a-h t-s-? ------------------------------- saasej aur cheez ke saath tost?
Keedetud muna? उब--- -ु- ---ा? उब-ल- ह-आ अ-ड-? उ-ा-ा ह-आ अ-ड-? --------------- उबाला हुआ अंडा? 0
uba--a -ua-and-? ubaala hua anda? u-a-l- h-a a-d-? ---------------- ubaala hua anda?
Praetud muna? त-ा-हुआ-अ-डा? तल- ह-आ अ-ड-? त-ा ह-आ अ-ड-? ------------- तला हुआ अंडा? 0
tal- -u--a-d-? tala hua anda? t-l- h-a a-d-? -------------- tala hua anda?
Üks omlett? ऑ-्--ट? ऑम-ल-ट? ऑ-्-े-? ------- ऑम्लेट? 0
o---t? omlet? o-l-t- ------ omlet?
Palun veel üks jogurt. कृ-य--ए- औ--दह- दीजिए क-पय- एक और दह- द-ज-ए क-प-ा ए- औ- द-ी द-ज-ए --------------------- कृपया एक और दही दीजिए 0
krp-y--ek aur d-----d--jie krpaya ek aur dahee deejie k-p-y- e- a-r d-h-e d-e-i- -------------------------- krpaya ek aur dahee deejie
Palun veel soola ja pipart. कृप-ा-नम- औ- -िर्- -ी--ए क-पय- नमक और म-र-च द-ज-ए क-प-ा न-क औ- म-र-च द-ज-ए ------------------------ कृपया नमक और मिर्च दीजिए 0
k----a----a- --- mi--- deejie krpaya namak aur mirch deejie k-p-y- n-m-k a-r m-r-h d-e-i- ----------------------------- krpaya namak aur mirch deejie
Palun veel üks klaas vett. क--या और -- प--ा---पा-ी -ी-िए क-पय- और एक प-य-ल- प-न- द-ज-ए क-प-ा औ- ए- प-य-ल- प-न- द-ज-ए ----------------------------- कृपया और एक प्याला पानी दीजिए 0
k--aya -u- ek -yaala--aa-e---ee--e krpaya aur ek pyaala paanee deejie k-p-y- a-r e- p-a-l- p-a-e- d-e-i- ---------------------------------- krpaya aur ek pyaala paanee deejie

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!