Vestmik

et Restoranis 3   »   af In die restaurant 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [een en dertig]

In die restaurant 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. E- --l---a-g -- voorg-r-g hê. E- w-- g---- ’- v-------- h-- E- w-l g-a-g ’- v-o-g-r-g h-. ----------------------------- Ek wil graag ’n voorgereg hê. 0
Ma sooviksin salatit. Ek -il g--ag -- sl--i-h-. E- w-- g---- ’- s---- h-- E- w-l g-a-g ’- s-a-i h-. ------------------------- Ek wil graag ’n slaai hê. 0
Ma sooviksin suppi. Ek -i- gr--g sop --. E- w-- g---- s-- h-- E- w-l g-a-g s-p h-. -------------------- Ek wil graag sop hê. 0
Ma sooviksin magustoitu. E--w-l --a-g--ag---g hê. E- w-- g---- n------ h-- E- w-l g-a-g n-g-r-g h-. ------------------------ Ek wil graag nagereg hê. 0
Ma sooviksin koorega jäätist. Ek wi- --a-g -oomys m----o-m --. E- w-- g---- r----- m-- r--- h-- E- w-l g-a-g r-o-y- m-t r-o- h-. -------------------------------- Ek wil graag roomys met room hê. 0
Ma sooviksin puuvilju või juustu. E- w-- g--ag--r--t- ---k----h-. E- w-- g---- v----- o- k--- h-- E- w-l g-a-g v-u-t- o- k-a- h-. ------------------------------- Ek wil graag vrugte of kaas hê. 0
Me sooviksime hommikust süüa. O-s-wil------ -nt-y- --. O-- w-- g---- o----- h-- O-s w-l g-a-g o-t-y- h-. ------------------------ Ons wil graag ontbyt hê. 0
Me sooviksime lõunat süüa. Ons w-- graa---idda-e-- -ê. O-- w-- g---- m-------- h-- O-s w-l g-a-g m-d-a-e-e h-. --------------------------- Ons wil graag middagete hê. 0
Me sooviksime õhtust süüa. O-s --- ---a----n-e-- h-. O-- w-- g---- a------ h-- O-s w-l g-a-g a-n-e-e h-. ------------------------- Ons wil graag aandete hê. 0
Mida te hommikusöögiks soovite? Wa--w-l u v----nt--t--ê? W-- w-- u v-- o----- h-- W-t w-l u v-r o-t-y- h-? ------------------------ Wat wil u vir ontbyt hê? 0
Saiake marmelaadi ja meega? Br-----lletji----et-kon--t-e- h---i--? B-------------- m-- k----- e- h------- B-o-d-o-l-t-i-s m-t k-n-y- e- h-u-i-g- -------------------------------------- Broodrolletjies met konfyt en heuning? 0
Röstsai vorsti ja juustuga? Ro--t---r-od---t----- -----as? R----------- m-- w--- e- k---- R-o-t-r-r-o- m-t w-r- e- k-a-? ------------------------------ Roosterbrood met wors en kaas? 0
Keedetud muna? ’--G-ko---e -i-r? ’- G------- e---- ’- G-k-o-t- e-e-? ----------------- ’n Gekookte eier? 0
Praetud muna? ’n Ge-a-t- ----? ’- G------ e---- ’- G-b-k-e e-e-? ---------------- ’n Gebakte eier? 0
Üks omlett? ’n Omele-? ’- O------ ’- O-e-e-? ---------- ’n Omelet? 0
Palun veel üks jogurt. N-g-’--jo--rt--as-e-li-f. N-- ’- j------ a--------- N-g ’- j-g-r-, a-s-b-i-f- ------------------------- Nog ’n jogurt, asseblief. 0
Palun veel soola ja pipart. No- s-------p-p-r- as-eb-ie-. N-- s--- e- p----- a--------- N-g s-u- e- p-p-r- a-s-b-i-f- ----------------------------- Nog sout en peper, asseblief. 0
Palun veel üks klaas vett. Nog--n g-as --t----as-e--i--. N-- ’- g--- w----- a--------- N-g ’- g-a- w-t-r- a-s-b-i-f- ----------------------------- Nog ’n glas water, asseblief. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!