Vestmik

et Restoranis 3   »   el Στο εστιατόριο 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [τριάντα ένα]

31 [triánta éna]

Στο εστιατόριο 3

[Sto estiatório 3]

eesti kreeka Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. Θα ή---- έ-- ο-------. Θα ήθελα ένα ορεκτικό. 0
T-- ḗ----- é-- o-------. Th- ḗ----- é-- o-------. Tha ḗthela éna orektikó. T-a ḗ-h-l- é-a o-e-t-k-. -----------------------.
Ma sooviksin salatit. Θα ή---- μ-- σ-----. Θα ήθελα μία σαλάτα. 0
T-- ḗ----- m-- s-----. Th- ḗ----- m-- s-----. Tha ḗthela mía saláta. T-a ḗ-h-l- m-a s-l-t-. ---------------------.
Ma sooviksin suppi. Θα ή---- μ-- σ----. Θα ήθελα μία σούπα. 0
T-- ḗ----- m-- s----. Th- ḗ----- m-- s----. Tha ḗthela mía soúpa. T-a ḗ-h-l- m-a s-ú-a. --------------------.
Ma sooviksin magustoitu. Θα ή---- έ-- ε--------. Θα ήθελα ένα επιδόρπιο. 0
T-- ḗ----- é-- e--------. Th- ḗ----- é-- e--------. Tha ḗthela éna epidórpio. T-a ḗ-h-l- é-a e-i-ó-p-o. ------------------------.
Ma sooviksin koorega jäätist. Θα ή---- έ-- π----- μ- σ------. Θα ήθελα ένα παγωτό με σαντιγί. 0
T-- ḗ----- é-- p----- m- s------. Th- ḗ----- é-- p----- m- s------. Tha ḗthela éna pagōtó me santigí. T-a ḗ-h-l- é-a p-g-t- m- s-n-i-í. --------------------------------.
Ma sooviksin puuvilju või juustu. Θα ή---- φ----- ή τ---. Θα ήθελα φρούτα ή τυρί. 0
T-- ḗ----- p------ ḗ t---. Th- ḗ----- p------ ḗ t---. Tha ḗthela phroúta ḗ tyrí. T-a ḗ-h-l- p-r-ú-a ḗ t-r-. -------------------------.
Me sooviksime hommikust süüa. Θα θ----- ν- π------ π-----. Θα θέλαμε να πάρουμε πρωινό. 0
T-- t------ n- p------ p-----. Th- t------ n- p------ p-----. Tha thélame na pároume prōinó. T-a t-é-a-e n- p-r-u-e p-ō-n-. -----------------------------.
Me sooviksime lõunat süüa. Θα θ----- ν- φ--- μ----------. Θα θέλαμε να φάμε μεσημεριανό. 0
T-- t------ n- p---- m----------. Th- t------ n- p---- m----------. Tha thélame na pháme mesēmerianó. T-a t-é-a-e n- p-á-e m-s-m-r-a-ó. --------------------------------.
Me sooviksime õhtust süüa. Θα θ----- ν- φ--- β------. Θα θέλαμε να φάμε βραδινό. 0
T-- t------ n- p---- b------. Th- t------ n- p---- b------. Tha thélame na pháme bradinó. T-a t-é-a-e n- p-á-e b-a-i-ó. ----------------------------.
Mida te hommikusöögiks soovite? Τι θ- θ----- γ-- π-----; Τι θα θέλατε για πρωινό; 0
T- t-- t------ g-- p-----? Ti t-- t------ g-- p-----? Ti tha thélate gia prōinó? T- t-a t-é-a-e g-a p-ō-n-? -------------------------?
Saiake marmelaadi ja meega? Ψω----- μ- μ-------- κ-- μ---; Ψωμάκια με μαρμελάδα και μέλι; 0
P------- m- m-------- k-- m---? Ps------ m- m-------- k-- m---? Psōmákia me marmeláda kai méli? P-ō-á-i- m- m-r-e-á-a k-i m-l-? ------------------------------?
Röstsai vorsti ja juustuga? Ψω-- μ- α-------- κ-- τ---; Ψωμί με αλλαντικά και τυρί; 0
P---- m- a-------- k-- t---? Ps--- m- a-------- k-- t---? Psōmí me allantiká kai tyrí? P-ō-í m- a-l-n-i-á k-i t-r-? ---------------------------?
Keedetud muna? Έν- β----- α---; Ένα βραστό αυγό; 0
É-- b----- a---? Én- b----- a---? Éna brastó augó? É-a b-a-t- a-g-? ---------------?
Praetud muna? Έν- α--- μ---; Ένα αυγό μάτι; 0
É-- a--- m---? Én- a--- m---? Éna augó máti? É-a a-g- m-t-? -------------?
Üks omlett? Μί- ο------; Μία ομελέτα; 0
M-- o------? Mí- o------? Mía omeléta? M-a o-e-é-a? -----------?
Palun veel üks jogurt. Ακ--- έ-- γ------- π-------. Ακόμη ένα γιαούρτι παρακαλώ. 0
A---- é-- g------- p-------. Ak--- é-- g------- p-------. Akómē éna giaoúrti parakalṓ. A-ó-ē é-a g-a-ú-t- p-r-k-l-. ---------------------------.
Palun veel soola ja pipart. Ακ--- λ--- α---- κ-- π----- π-------. Ακόμη λίγο αλάτι και πιπέρι παρακαλώ. 0
A---- l--- a---- k-- p----- p-------. Ak--- l--- a---- k-- p----- p-------. Akómē lígo aláti kai pipéri parakalṓ. A-ó-ē l-g- a-á-i k-i p-p-r- p-r-k-l-. ------------------------------------.
Palun veel üks klaas vett. Ακ--- έ-- π----- ν--- π-------. Ακόμη ένα ποτήρι νερό παρακαλώ. 0
A---- é-- p----- n--- p-------. Ak--- é-- p----- n--- p-------. Akómē éna potḗri neró parakalṓ. A-ó-ē é-a p-t-r- n-r- p-r-k-l-. ------------------------------.

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!