Vestmik

et Restoranis 3   »   mk Во ресторан 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [триесет и еден]

31 [triyesyet i yedyen]

Во ресторан 3

[Vo ryestoran 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti makedoonia Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. Јас -и -а-ал-- ---а-----н- -р----д-њ-. Ј-- б- с---- / с----- е--- п---------- Ј-с б- с-к-л / с-к-л- е-н- п-е-ј-д-њ-. -------------------------------------- Јас би сакал / сакала едно предјадење. 0
Ј-s b---aka-----a-a-- y---- ---e-ј--y---e. Ј-- b- s---- / s----- y---- p------------- Ј-s b- s-k-l / s-k-l- y-d-o p-y-d-a-y-њ-e- ------------------------------------------ Јas bi sakal / sakala yedno pryedјadyeњye.
Ma sooviksin salatit. Јас-би-с--а--/--ак-----дн----лат-. Ј-- б- с---- / с----- е--- с------ Ј-с б- с-к-л / с-к-л- е-н- с-л-т-. ---------------------------------- Јас би сакал / сакала една салата. 0
Јas-b- -ak---/ sa---- y-dna-sa-a--. Ј-- b- s---- / s----- y---- s------ Ј-s b- s-k-l / s-k-l- y-d-a s-l-t-. ----------------------------------- Јas bi sakal / sakala yedna salata.
Ma sooviksin suppi. Ја--би-са--- ---акала ед-а суп-. Ј-- б- с---- / с----- е--- с---- Ј-с б- с-к-л / с-к-л- е-н- с-п-. -------------------------------- Јас би сакал / сакала една супа. 0
Јa- b-----a- /----a-a---dna---opa. Ј-- b- s---- / s----- y---- s----- Ј-s b- s-k-l / s-k-l- y-d-a s-o-a- ---------------------------------- Јas bi sakal / sakala yedna soopa.
Ma sooviksin magustoitu. Ј-с б--с-кал----ак-л- -ден ----р-. Ј-- б- с---- / с----- е--- д------ Ј-с б- с-к-л / с-к-л- е-е- д-с-р-. ---------------------------------- Јас би сакал / сакала еден десерт. 0
Ј-s bi --k-l - ----la--ed-en --esyer-. Ј-- b- s---- / s----- y----- d-------- Ј-s b- s-k-l / s-k-l- y-d-e- d-e-y-r-. -------------------------------------- Јas bi sakal / sakala yedyen dyesyert.
Ma sooviksin koorega jäätist. Ја-------кал-/-са---а --е---л-долед--о--лаг. Ј-- б- с---- / с----- е--- с------- с- ш---- Ј-с б- с-к-л / с-к-л- е-е- с-а-о-е- с- ш-а-. -------------------------------------------- Јас би сакал / сакала еден сладолед со шлаг. 0
Ј-s -i s-k---/--a-a-- -e-y---s---ol-ed----s--a--. Ј-- b- s---- / s----- y----- s-------- s- s------ Ј-s b- s-k-l / s-k-l- y-d-e- s-a-o-y-d s- s-l-g-. ------------------------------------------------- Јas bi sakal / sakala yedyen sladolyed so shlagu.
Ma sooviksin puuvilju või juustu. Ј-- -- --к---/ ----ла ---шје---- с-р-њ-. Ј-- б- с---- / с----- о----- и-- с------ Ј-с б- с-к-л / с-к-л- о-о-ј- и-и с-р-њ-. ---------------------------------------- Јас би сакал / сакала овошје или сирење. 0
Ј---b- s-kal-------la o--shјy- il- --r-eњ--. Ј-- b- s---- / s----- o------- i-- s-------- Ј-s b- s-k-l / s-k-l- o-o-h-y- i-i s-r-e-y-. -------------------------------------------- Јas bi sakal / sakala ovoshјye ili siryeњye.
Me sooviksime hommikust süüa. Ни--с---м---- појад-вам-. Н-- с----- д- п---------- Н-е с-к-м- д- п-ј-д-в-м-. ------------------------- Ние сакаме да појадуваме. 0
Ni----a-a-y--da-po-a-----mye. N--- s------ d- p------------ N-y- s-k-m-e d- p-ј-d-o-a-y-. ----------------------------- Niye sakamye da poјadoovamye.
Me sooviksime lõunat süüa. Н----а-ам- да---ч-ме. Н-- с----- д- р------ Н-е с-к-м- д- р-ч-м-. --------------------- Ние сакаме да ручаме. 0
Niy- ----m-e -- ro-c-amye. N--- s------ d- r--------- N-y- s-k-m-e d- r-o-h-m-e- -------------------------- Niye sakamye da roochamye.
Me sooviksime õhtust süüa. Н-е--ака-- -а веч--а--. Н-- с----- д- в-------- Н-е с-к-м- д- в-ч-р-м-. ----------------------- Ние сакаме да вечераме. 0
Ni-e sa--mye-da ---c----a-ye. N--- s------ d- v------------ N-y- s-k-m-e d- v-e-h-e-a-y-. ----------------------------- Niye sakamye da vyechyeramye.
Mida te hommikusöögiks soovite? Шт---а---е -а--ој--о-? Ш-- с----- з- п------- Ш-о с-к-т- з- п-ј-д-к- ---------------------- Што сакате за појадок? 0
S-t---a-at---za p---do-? S--- s------ z- p------- S-t- s-k-t-e z- p-ј-d-k- ------------------------ Shto sakatye za poјadok?
Saiake marmelaadi ja meega? Л-пчиња----м-р--л-- - -ед? Л------ с- м------- и м--- Л-п-и-а с- м-р-а-а- и м-д- -------------------------- Лепчиња со мармалад и мед? 0
L--p--iњ- -- -ar-alad---mye-? L-------- s- m------- i m---- L-e-c-i-a s- m-r-a-a- i m-e-? ----------------------------- Lyepchiњa so marmalad i myed?
Röstsai vorsti ja juustuga? Т--т ---к-лба---и -ир-ње? Т--- с- к------ и с------ Т-с- с- к-л-а-и и с-р-њ-? ------------------------- Тост со колбаси и сирење? 0
Tos---o ko--as- ---i-y--y-? T--- s- k------ i s-------- T-s- s- k-l-a-i i s-r-e-y-? --------------------------- Tost so kolbasi i siryeњye?
Keedetud muna? Ед-о-варе-- јај--? Е--- в----- ј----- Е-н- в-р-н- ј-ј-е- ------------------ Едно варено јајце? 0
Y-d----ar--no--a-tz--? Y---- v------ ј------- Y-d-o v-r-e-o ј-ј-z-e- ---------------------- Yedno varyeno јaјtzye?
Praetud muna? Едн--ј-јц---а ---? Е--- ј---- н- о--- Е-н- ј-ј-е н- о-о- ------------------ Едно јајце на око? 0
Ye-n- ј------ na-oko? Y---- ј------ n- o--- Y-d-o ј-ј-z-e n- o-o- --------------------- Yedno јaјtzye na oko?
Üks omlett? Е-ен-омл--? Е--- о----- Е-е- о-л-т- ----------- Еден омлет? 0
Ye-y-- -m-y--? Y----- o------ Y-d-e- o-l-e-? -------------- Yedyen omlyet?
Palun veel üks jogurt. М-------шт- -д-- ј-гурт. М----- у--- е--- ј------ М-л-м- у-т- е-е- ј-г-р-. ------------------------ Молам, уште еден јогурт. 0
Mol--,----ht-- -edyen ј-g-oo--. M----- o------ y----- ј-------- M-l-m- o-s-t-e y-d-e- ј-g-o-r-. ------------------------------- Molam, ooshtye yedyen јoguoort.
Palun veel soola ja pipart. М-л--,---т------- -иб-р. М----- у--- с-- и б----- М-л-м- у-т- с-л и б-б-р- ------------------------ Молам, уште сол и бибер. 0
Mo---- ------e-s-l i-----e-. M----- o------ s-- i b------ M-l-m- o-s-t-e s-l i b-b-e-. ---------------------------- Molam, ooshtye sol i bibyer.
Palun veel üks klaas vett. Мол--, -шт----на-ч--- -о-а. М----- у--- е--- ч--- в---- М-л-м- у-т- е-н- ч-ш- в-д-. --------------------------- Молам, уште една чаша вода. 0
M-la-- oos-tye-y--na cha--a -o-a. M----- o------ y---- c----- v---- M-l-m- o-s-t-e y-d-a c-a-h- v-d-. --------------------------------- Molam, ooshtye yedna chasha voda.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!