Vestmik

et Restoranis 3   »   mk Во ресторан 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [триесет и еден]

31 [triyesyet i yedyen]

Во ресторан 3

Vo ryestoran 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti makedoonia Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. Ј-с ----а--л----а--л-----о--ре-јад-њ-. Ј__ б_ с____ / с_____ е___ п__________ Ј-с б- с-к-л / с-к-л- е-н- п-е-ј-д-њ-. -------------------------------------- Јас би сакал / сакала едно предјадење. 0
Ј-s b- --k-l---sak--a--edn- ----d--dy---e. Ј__ b_ s____ / s_____ y____ p_____________ Ј-s b- s-k-l / s-k-l- y-d-o p-y-d-a-y-њ-e- ------------------------------------------ Јas bi sakal / sakala yedno pryedјadyeњye.
Ma sooviksin salatit. Ј---б- сак-- - -а-а-а --на -----а. Ј__ б_ с____ / с_____ е___ с______ Ј-с б- с-к-л / с-к-л- е-н- с-л-т-. ---------------------------------- Јас би сакал / сакала една салата. 0
Јa- -----k---/ ---a---ye--a--a--ta. Ј__ b_ s____ / s_____ y____ s______ Ј-s b- s-k-l / s-k-l- y-d-a s-l-t-. ----------------------------------- Јas bi sakal / sakala yedna salata.
Ma sooviksin suppi. Ј-с--и сак-л - ---а-- е--- с-п-. Ј__ б_ с____ / с_____ е___ с____ Ј-с б- с-к-л / с-к-л- е-н- с-п-. -------------------------------- Јас би сакал / сакала една супа. 0
Јas bi s-ka- /--akala-----a-soopa. Ј__ b_ s____ / s_____ y____ s_____ Ј-s b- s-k-l / s-k-l- y-d-a s-o-a- ---------------------------------- Јas bi sakal / sakala yedna soopa.
Ma sooviksin magustoitu. Ј-- ---с---л / -а-ал- -ден -есе--. Ј__ б_ с____ / с_____ е___ д______ Ј-с б- с-к-л / с-к-л- е-е- д-с-р-. ---------------------------------- Јас би сакал / сакала еден десерт. 0
Јa---i s--al / --kal- y------dy---e-t. Ј__ b_ s____ / s_____ y_____ d________ Ј-s b- s-k-l / s-k-l- y-d-e- d-e-y-r-. -------------------------------------- Јas bi sakal / sakala yedyen dyesyert.
Ma sooviksin koorega jäätist. Јас--и-са-а- ----кала-еде- сл-д--е---о---а-. Ј__ б_ с____ / с_____ е___ с_______ с_ ш____ Ј-с б- с-к-л / с-к-л- е-е- с-а-о-е- с- ш-а-. -------------------------------------------- Јас би сакал / сакала еден сладолед со шлаг. 0
Јas--- --k-l ---ak----y-d--n-sl---l-ed-so ---a--. Ј__ b_ s____ / s_____ y_____ s________ s_ s______ Ј-s b- s-k-l / s-k-l- y-d-e- s-a-o-y-d s- s-l-g-. ------------------------------------------------- Јas bi sakal / sakala yedyen sladolyed so shlagu.
Ma sooviksin puuvilju või juustu. Јас--и ------/ сак-л---во----ил--сир-ње. Ј__ б_ с____ / с_____ о_____ и__ с______ Ј-с б- с-к-л / с-к-л- о-о-ј- и-и с-р-њ-. ---------------------------------------- Јас би сакал / сакала овошје или сирење. 0
Ј---bi -a--l----ak-l--o-o-hјy--i-i---rye-y-. Ј__ b_ s____ / s_____ o_______ i__ s________ Ј-s b- s-k-l / s-k-l- o-o-h-y- i-i s-r-e-y-. -------------------------------------------- Јas bi sakal / sakala ovoshјye ili siryeњye.
Me sooviksime hommikust süüa. Ни- с-каме-д- по--дув--е. Н__ с_____ д_ п__________ Н-е с-к-м- д- п-ј-д-в-м-. ------------------------- Ние сакаме да појадуваме. 0
Niy- sa-a-y--d- po-ado-va-ye. N___ s______ d_ p____________ N-y- s-k-m-e d- p-ј-d-o-a-y-. ----------------------------- Niye sakamye da poјadoovamye.
Me sooviksime lõunat süüa. Н-е --к-м- -- -учам-. Н__ с_____ д_ р______ Н-е с-к-м- д- р-ч-м-. --------------------- Ние сакаме да ручаме. 0
N--- sa--mye da -o---a-ye. N___ s______ d_ r_________ N-y- s-k-m-e d- r-o-h-m-e- -------------------------- Niye sakamye da roochamye.
Me sooviksime õhtust süüa. Ние -ака---д--в---р-ме. Н__ с_____ д_ в________ Н-е с-к-м- д- в-ч-р-м-. ----------------------- Ние сакаме да вечераме. 0
Ni-- sa-am-e--a------y--a-ye. N___ s______ d_ v____________ N-y- s-k-m-e d- v-e-h-e-a-y-. ----------------------------- Niye sakamye da vyechyeramye.
Mida te hommikusöögiks soovite? Ш-о -ак--е-за-п-ј-д-к? Ш__ с_____ з_ п_______ Ш-о с-к-т- з- п-ј-д-к- ---------------------- Што сакате за појадок? 0
S--o sak---e-z---oј-d--? S___ s______ z_ p_______ S-t- s-k-t-e z- p-ј-d-k- ------------------------ Shto sakatye za poјadok?
Saiake marmelaadi ja meega? Лепчи-- с- мар--лад----е-? Л______ с_ м_______ и м___ Л-п-и-а с- м-р-а-а- и м-д- -------------------------- Лепчиња со мармалад и мед? 0
Ly--ch-њa--- -ar--la--i--y-d? L________ s_ m_______ i m____ L-e-c-i-a s- m-r-a-a- i m-e-? ----------------------------- Lyepchiњa so marmalad i myed?
Röstsai vorsti ja juustuga? Т--т-со --л-а-и и --р-ње? Т___ с_ к______ и с______ Т-с- с- к-л-а-и и с-р-њ-? ------------------------- Тост со колбаси и сирење? 0
T-st ----ol---i-i-s-ry-њ-e? T___ s_ k______ i s________ T-s- s- k-l-a-i i s-r-e-y-? --------------------------- Tost so kolbasi i siryeњye?
Keedetud muna? Едн- -а--но-----е? Е___ в_____ ј_____ Е-н- в-р-н- ј-ј-е- ------------------ Едно варено јајце? 0
Y--no var-e-o ---tz-e? Y____ v______ ј_______ Y-d-o v-r-e-o ј-ј-z-e- ---------------------- Yedno varyeno јaјtzye?
Praetud muna? Ед-- јајц- н- о-о? Е___ ј____ н_ о___ Е-н- ј-ј-е н- о-о- ------------------ Едно јајце на око? 0
Yed-o-јaј---e na ---? Y____ ј______ n_ o___ Y-d-o ј-ј-z-e n- o-o- --------------------- Yedno јaјtzye na oko?
Üks omlett? Ед-- о--е-? Е___ о_____ Е-е- о-л-т- ----------- Еден омлет? 0
Y-dyen o--ye-? Y_____ o______ Y-d-e- o-l-e-? -------------- Yedyen omlyet?
Palun veel üks jogurt. М-лам,--шт---д-н---гу--. М_____ у___ е___ ј______ М-л-м- у-т- е-е- ј-г-р-. ------------------------ Молам, уште еден јогурт. 0
Mo-am- -os-t-e-y-d--- јoguoort. M_____ o______ y_____ ј________ M-l-m- o-s-t-e y-d-e- ј-g-o-r-. ------------------------------- Molam, ooshtye yedyen јoguoort.
Palun veel soola ja pipart. Мол--, -ште -ол-и -----. М_____ у___ с__ и б_____ М-л-м- у-т- с-л и б-б-р- ------------------------ Молам, уште сол и бибер. 0
M--------s-t-e-sol i bi-ye-. M_____ o______ s__ i b______ M-l-m- o-s-t-e s-l i b-b-e-. ---------------------------- Molam, ooshtye sol i bibyer.
Palun veel üks klaas vett. М-л--, у--е-е-н- ч-ш- ----. М_____ у___ е___ ч___ в____ М-л-м- у-т- е-н- ч-ш- в-д-. --------------------------- Молам, уште една чаша вода. 0
Mol--,--osh-y- y-d-a ch--h---o-a. M_____ o______ y____ c_____ v____ M-l-m- o-s-t-e y-d-a c-a-h- v-d-. --------------------------------- Molam, ooshtye yedna chasha voda.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + makedoonia (1-100) MP3 makedoonia (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!