Vestmik

et Restoranis 3   »   hy At the restaurant 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [երեսունմեկ]

31 [yeresunmek]

At the restaurant 3

[rrestoranum 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. Ես----ն--ն-յ- -ա-ո--եստ: Ե- կ--------- ն--------- Ե- կ-ա-կ-ն-յ- ն-խ-ւ-ե-տ- ------------------------ Ես կցանկանայի նախուտեստ: 0
Ye---ts----a--yi --khu--st Y-- k----------- n-------- Y-s k-s-a-k-n-y- n-k-u-e-t -------------------------- Yes kts’ankanayi nakhutest
Ma sooviksin salatit. Ես ---------ի-սալ----մ: Ե- կ--------- ս---- ե-- Ե- կ-ա-կ-ն-յ- ս-լ-թ ե-: ----------------------- Ես կցանկանայի սալաթ եմ: 0
Y-s -ts-a----ayi--al-t- y-m Y-- k----------- s----- y-- Y-s k-s-a-k-n-y- s-l-t- y-m --------------------------- Yes kts’ankanayi salat’ yem
Ma sooviksin suppi. Ե--կց-ն-----ի-ա---ր: Ե- կ--------- ա----- Ե- կ-ա-կ-ն-յ- ա-ո-ր- -------------------- Ես կցանկանայի ապուր: 0
Ye- --s-ank-n-y- apur Y-- k----------- a--- Y-s k-s-a-k-n-y- a-u- --------------------- Yes kts’ankanayi apur
Ma sooviksin magustoitu. Ե-----նկանա---աղա--ե-: Ե- կ--------- ա------- Ե- կ-ա-կ-ն-յ- ա-ա-դ-ր- ---------------------- Ես կցանկանայի աղանդեր: 0
Yes-k-s’--ka--y- --h-n-er Y-- k----------- a------- Y-s k-s-a-k-n-y- a-h-n-e- ------------------------- Yes kts’ankanayi aghander
Ma sooviksin koorega jäätist. Ե- -ցան-ան----ս-րո-ց--վ-պաղ--ղակ: Ե- կ--------- ս-------- պ-------- Ե- կ-ա-կ-ն-յ- ս-ր-ւ-ք-վ պ-ղ-ա-ա-: --------------------------------- Ես կցանկանայի սերուցքով պաղպաղակ: 0
Y-s----’-nk-n--i se-------ov------a-h-k Y-- k----------- s---------- p--------- Y-s k-s-a-k-n-y- s-r-t-’-’-v p-g-p-g-a- --------------------------------------- Yes kts’ankanayi seruts’k’ov paghpaghak
Ma sooviksin puuvilju või juustu. Ե--կց-նկա--յ--մի-գ կ---պ-նի-: Ե- կ--------- մ--- կ-- պ----- Ե- կ-ա-կ-ն-յ- մ-ր- կ-մ պ-ն-ր- ----------------------------- Ես կցանկանայի միրգ կամ պանիր: 0
Y---k-s---k----i --r- --m p---r Y-- k----------- m--- k-- p---- Y-s k-s-a-k-n-y- m-r- k-m p-n-r ------------------------------- Yes kts’ankanayi mirg kam panir
Me sooviksime hommikust süüa. Մե-ք-ց---անո-մ-ե----ախ-ճ-շել: Մ--- ց-------- ե-- ն--------- Մ-ն- ց-ն-ա-ո-մ ե-ք ն-խ-ճ-շ-լ- ----------------------------- Մենք ցանկանում ենք նախաճաշել: 0
M-nk’-t-’ankan-m--e-k- -ak-a----h-l M---- t--------- y---- n----------- M-n-’ t-’-n-a-u- y-n-’ n-k-a-h-s-e- ----------------------------------- Menk’ ts’ankanum yenk’ nakhachashel
Me sooviksime lõunat süüa. Մ-ն- ---կան-ւ--ե-ք-ճա-ել: Մ--- ց-------- ե-- ճ----- Մ-ն- ց-ն-ա-ո-մ ե-ք ճ-շ-լ- ------------------------- Մենք ցանկանում ենք ճաշել: 0
Men-- t--ank-----y-nk--c-a---l M---- t--------- y---- c------ M-n-’ t-’-n-a-u- y-n-’ c-a-h-l ------------------------------ Menk’ ts’ankanum yenk’ chashel
Me sooviksime õhtust süüa. Մե-ք -անկա---մ--ն- ընթ-ե-: Մ--- ց-------- ե-- ը------ Մ-ն- ց-ն-ա-ո-մ ե-ք ը-թ-ե-: -------------------------- Մենք ցանկանում ենք ընթրել: 0
M---- ts’a---nu-----k’--n--rel M---- t--------- y---- y------ M-n-’ t-’-n-a-u- y-n-’ y-t-r-l ------------------------------ Menk’ ts’ankanum yenk’ ynt’rel
Mida te hommikusöögiks soovite? Ի--- կ-անկան-յ-- նախա-ա-ի-: Ի--- կ---------- ն--------- Ի-ն- կ-ա-կ-ն-յ-ք ն-խ-ճ-շ-ն- --------------------------- Ի՞նչ կցանկանայիք նախաճաշին: 0
I՞n--- k-s-an--n---k’-na--achas-in I----- k------------- n----------- I-n-h- k-s-a-k-n-y-k- n-k-a-h-s-i- ---------------------------------- I՞nch’ kts’ankanayik’ nakhachashin
Saiake marmelaadi ja meega? Հ---ջ-մ-վ և-մ-ղրո--: Հ-- ջ---- և մ------- Հ-ց ջ-մ-վ և մ-ղ-ո-վ- -------------------- Հաց ջեմով և մեղրո՞վ: 0
H-ts- j--ov-ye- --g-ro՞v H---- j---- y-- m------- H-t-’ j-m-v y-v m-g-r-՞- ------------------------ Hats’ jemov yev meghro՞v
Röstsai vorsti ja juustuga? Տոս- ե--իկ---- պ--իր--վ: Տ--- ե------ և պ-------- Տ-ս- ե-շ-կ-վ և պ-ն-ր-՞-: ------------------------ Տոստ երշիկով և պանիրո՞վ: 0
To---yers-iko--y---p--i-o-v T--- y-------- y-- p------- T-s- y-r-h-k-v y-v p-n-r-՞- --------------------------- Tost yershikov yev paniro՞v
Keedetud muna? Եփած-ձ-ւ՞: Ե--- ձ---- Ե-ա- ձ-ւ-: ---------- Եփած ձու՞: 0
Y--’a-s-dz-՞ Y------ d--- Y-p-a-s d-u- ------------ Yep’ats dzu՞
Praetud muna? Տ-պ---- ձ-ւ՞: Տ------ ձ---- Տ-պ-կ-ծ ձ-ւ-: ------------- Տապակած ձու՞: 0
Tapaka-- -zu՞ T------- d--- T-p-k-t- d-u- ------------- Tapakats dzu՞
Üks omlett? Ձ-ա--ղ՞: Ձ------- Ձ-ա-ե-՞- -------- Ձվածեղ՞: 0
Dzv-tseg-՞ D--------- D-v-t-e-h- ---------- Dzvatsegh՞
Palun veel üks jogurt. Խնդ-----ե--ն---մ-ծուն: Խ------ ե- ն-- մ------ Խ-դ-ո-մ ե- ն-և մ-ծ-ւ-: ---------------------- Խնդրում եմ նաև մածուն: 0
Khnd--m yem-n-e--matsun K------ y-- n--- m----- K-n-r-m y-m n-e- m-t-u- ----------------------- Khndrum yem naev matsun
Palun veel soola ja pipart. Խնդր-ւ- ---նա- -ղ - -ղպեղ: Խ------ ե- ն-- ա- և պ----- Խ-դ-ո-մ ե- ն-և ա- և պ-պ-ղ- -------------------------- Խնդրում եմ նաև աղ և պղպեղ: 0
K--d--m y-m n-e---g- y-v p-h---h K------ y-- n--- a-- y-- p------ K-n-r-m y-m n-e- a-h y-v p-h-e-h -------------------------------- Khndrum yem naev agh yev pghpegh
Palun veel üks klaas vett. Խն--ո-մ ե- նա--մ-կ--ա--- ջուր: Խ------ ե- ն-- մ-- բ---- ջ---- Խ-դ-ո-մ ե- ն-և մ-կ բ-ժ-կ ջ-ւ-: ------------------------------ Խնդրում եմ նաև մեկ բաժակ ջուր: 0
K--dr-- y----a-- m-- ---hak jur K------ y-- n--- m-- b----- j-- K-n-r-m y-m n-e- m-k b-z-a- j-r ------------------------------- Khndrum yem naev mek bazhak jur

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!