Vestmik

et Restoranis 3   »   no På restaurant 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [trettien]

På restaurant 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. J-g-vi--g-er-e -a -n-----ett. J-- v-- g----- h- e- f------- J-g v-l g-e-n- h- e- f-r-e-t- ----------------------------- Jeg vil gjerne ha en forrett. 0
Ma sooviksin salatit. Je---il -jer-e -- ---s---t. J-- v-- g----- h- e- s----- J-g v-l g-e-n- h- e- s-l-t- --------------------------- Jeg vil gjerne ha en salat. 0
Ma sooviksin suppi. J----i- -jerne -- -n -up-e. J-- v-- g----- h- e- s----- J-g v-l g-e-n- h- e- s-p-e- --------------------------- Jeg vil gjerne ha en suppe. 0
Ma sooviksin magustoitu. Je---i--g--r-e h---es--r-. J-- v-- g----- h- d------- J-g v-l g-e-n- h- d-s-e-t- -------------------------- Jeg vil gjerne ha dessert. 0
Ma sooviksin koorega jäätist. J-------g-e-ne--a is---d--r--fl-t-. J-- v-- g----- h- i- m-- k--------- J-g v-l g-e-n- h- i- m-d k-e-f-ø-e- ----------------------------------- Jeg vil gjerne ha is med kremfløte. 0
Ma sooviksin puuvilju või juustu. Je- --- gj--n- -a-f-uk----l-r --t. J-- v-- g----- h- f---- e---- o--- J-g v-l g-e-n- h- f-u-t e-l-r o-t- ---------------------------------- Jeg vil gjerne ha frukt eller ost. 0
Me sooviksime hommikust süüa. V--v-- -jer-e -pise--rok-s-. V- v-- g----- s---- f------- V- v-l g-e-n- s-i-e f-o-o-t- ---------------------------- Vi vil gjerne spise frokost. 0
Me sooviksime lõunat süüa. Vi--il -j--ne s-is- m--d--. V- v-- g----- s---- m------ V- v-l g-e-n- s-i-e m-d-a-. --------------------------- Vi vil gjerne spise middag. 0
Me sooviksime õhtust süüa. Vi -il--j---e -pise---------t. V- v-- g----- s---- k--------- V- v-l g-e-n- s-i-e k-e-d-m-t- ------------------------------ Vi vil gjerne spise kveldsmat. 0
Mida te hommikusöögiks soovite? H-- ø---e--d- ---a---l---o-os-? H-- ø----- d- å h- t-- f------- H-a ø-s-e- d- å h- t-l f-o-o-t- ------------------------------- Hva ønsker du å ha til frokost? 0
Saiake marmelaadi ja meega? Runds-yk-er -e- ---tetøy--g -on----? R---------- m-- s------- o- h------- R-n-s-y-k-r m-d s-l-e-ø- o- h-n-i-g- ------------------------------------ Rundstykker med syltetøy og honning? 0
Röstsai vorsti ja juustuga? T---t -ed pøl-- -g--s-? T---- m-- p---- o- o--- T-a-t m-d p-l-e o- o-t- ----------------------- Toast med pølse og ost? 0
Keedetud muna? Et--ok- ---? E- k--- e--- E- k-k- e-g- ------------ Et kokt egg? 0
Praetud muna? E- -p-i-eg-? E- s-------- E- s-e-l-g-? ------------ Et speilegg? 0
Üks omlett? En---e---t? E- o------- E- o-e-e-t- ----------- En omelett? 0
Palun veel üks jogurt. Ka--je- få ---j---r-? K-- j-- f- e- j------ K-n j-g f- e- j-g-r-? --------------------- Kan jeg få en jogurt? 0
Palun veel soola ja pipart. K-- -e---å sa-- -g peppe-? K-- j-- f- s--- o- p------ K-n j-g f- s-l- o- p-p-e-? -------------------------- Kan jeg få salt og pepper? 0
Palun veel üks klaas vett. Ka-------- et -l-ss -a-n? K-- j-- f- e- g---- v---- K-n j-g f- e- g-a-s v-n-? ------------------------- Kan jeg få et glass vann? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!