Vestmik

et Restoranis 3   »   ka რესტორანში 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [ოცდათერთმეტი]

31 [otsdatertmet\'i]

რესტორანში 3

[rest'oranshi 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti gruusia Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. ც-ვ---ე--- -ს-რს. ც--- კ---- მ----- ც-ვ- კ-რ-ი მ-უ-ს- ----------------- ცივი კერძი მსურს. 0
t-iv--k-e-dz----u--. t---- k------ m----- t-i-i k-e-d-i m-u-s- -------------------- tsivi k'erdzi msurs.
Ma sooviksin salatit. სალ--- მსურ-. ს----- მ----- ს-ლ-თ- მ-უ-ს- ------------- სალათა მსურს. 0
sa-a---msurs. s----- m----- s-l-t- m-u-s- ------------- salata msurs.
Ma sooviksin suppi. ს--ი--სუ-ს. ს--- მ----- ს-პ- მ-უ-ს- ----------- სუპი მსურს. 0
su-'--m--rs. s---- m----- s-p-i m-u-s- ------------ sup'i msurs.
Ma sooviksin magustoitu. დ---რტი--ინდ-. დ------ მ----- დ-ს-რ-ი მ-ნ-ა- -------------- დესერტი მინდა. 0
d--e--'- -ind-. d------- m----- d-s-r-'- m-n-a- --------------- desert'i minda.
Ma sooviksin koorega jäätist. ნა---ი მ-ნ-- ნ-ღ-ბ-თ. ნ----- მ---- ნ------- ნ-ყ-ნ- მ-ნ-ა ნ-ღ-ბ-თ- --------------------- ნაყინი მინდა ნაღებით. 0
n-q----m---a n-gh-bit. n----- m---- n-------- n-q-n- m-n-a n-g-e-i-. ---------------------- naqini minda naghebit.
Ma sooviksin puuvilju või juustu. მ----ნდა -ილ- ა- -ვე-ი. მ- მ---- ხ--- ა- ყ----- მ- მ-ნ-ა ხ-ლ- ა- ყ-ე-ი- ----------------------- მე მინდა ხილი ან ყველი. 0
me-mi-da--h--i a- q--li. m- m---- k---- a- q----- m- m-n-a k-i-i a- q-e-i- ------------------------ me minda khili an qveli.
Me sooviksime hommikust süüa. ჩ-ენ ს----- -ვ--დ-. ჩ--- ს----- გ------ ჩ-ე- ს-უ-მ- გ-ი-დ-. ------------------- ჩვენ საუზმე გვინდა. 0
ch--- -au-m--gvind-. c---- s----- g------ c-v-n s-u-m- g-i-d-. -------------------- chven sauzme gvinda.
Me sooviksime lõunat süüa. ჩვე--სად-ლი გ----ა. ჩ--- ს----- გ------ ჩ-ე- ს-დ-ლ- გ-ი-დ-. ------------------- ჩვენ სადილი გვინდა. 0
ch-en -ad----g-in-a. c---- s----- g------ c-v-n s-d-l- g-i-d-. -------------------- chven sadili gvinda.
Me sooviksime õhtust süüa. ჩ-ე---ა-შ--------დ-. ჩ--- ვ------ გ------ ჩ-ე- ვ-ხ-ა-ი გ-ი-დ-. -------------------- ჩვენ ვახშამი გვინდა. 0
ch-en--ak-sh--- gv-nda. c---- v-------- g------ c-v-n v-k-s-a-i g-i-d-. ----------------------- chven vakhshami gvinda.
Mida te hommikusöögiks soovite? რა---სურ--ბ---აუ--ე--? რ-- ი------- ს-------- რ-ს ი-უ-ვ-ბ- ს-უ-მ-ზ-? ---------------------- რას ისურვებთ საუზმეზე? 0
r-- isur-e-t -a-zm-z-? r-- i------- s-------- r-s i-u-v-b- s-u-m-z-? ---------------------- ras isurvebt sauzmeze?
Saiake marmelaadi ja meega? ფ-ნთ-შ-ს -ე-ით-და-თ-ფ---? ფ------- ჯ---- დ- თ------ ფ-ნ-უ-ა- ჯ-მ-თ დ- თ-ფ-ი-? ------------------------- ფუნთუშას ჯემით და თაფლით? 0
pun---h---j---t--- taplit? p-------- j---- d- t------ p-n-u-h-s j-m-t d- t-p-i-? -------------------------- puntushas jemit da taplit?
Röstsai vorsti ja juustuga? ო-ცხობ--ას-ძეხ-ი---ა-ყველ--? ო--------- ძ----- დ- ყ------ ო-ც-ო-ი-ა- ძ-ხ-ი- დ- ყ-ე-ი-? ---------------------------- ორცხობილას ძეხვით და ყველით? 0
or-sk-o--las --ek---t d---ve-i-? o----------- d------- d- q------ o-t-k-o-i-a- d-e-h-i- d- q-e-i-? -------------------------------- ortskhobilas dzekhvit da qvelit?
Keedetud muna? მ---რ-უ-- კ-ე---ი? მ-------- კ------- მ-ხ-რ-უ-ი კ-ე-ც-ი- ------------------ მოხარშული კვერცხი? 0
mo---r-hu-i---v-r---hi? m---------- k---------- m-k-a-s-u-i k-v-r-s-h-? ----------------------- mokharshuli k'vertskhi?
Praetud muna? ერ-ო--ვ---ხი? ე--- კ------- ე-ბ- კ-ე-ც-ი- ------------- ერბო კვერცხი? 0
e-bo -'--r-s-hi? e--- k---------- e-b- k-v-r-s-h-? ---------------- erbo k'vertskhi?
Üks omlett? ომ-ეტი? ო------ ო-ლ-ტ-? ------- ომლეტი? 0
oml-t'i? o------- o-l-t-i- -------- omlet'i?
Palun veel üks jogurt. თუ --იძ--ბა,--იდე- -რ-ი იოგუ--ი. თ- შ-------- კ---- ე--- ი------- თ- შ-ი-ლ-ბ-, კ-დ-ვ ე-თ- ი-გ-რ-ი- -------------------------------- თუ შეიძლება, კიდევ ერთი იოგურტი. 0
t--sh---zleb----'-dev-er-i iog-rt'-. t- s---------- k----- e--- i-------- t- s-e-d-l-b-, k-i-e- e-t- i-g-r-'-. ------------------------------------ tu sheidzleba, k'idev erti iogurt'i.
Palun veel soola ja pipart. თ- -ეიძ----- --დ-- მ--ილი ---პ--პილ-. თ- შ-------- კ---- მ----- დ- პ------- თ- შ-ი-ლ-ბ-, კ-დ-ვ მ-რ-ლ- დ- პ-ლ-ი-ი- ------------------------------------- თუ შეიძლება, კიდევ მარილი და პილპილი. 0
tu---ei-zleba, -'id-- m-ril- -----ilp----. t- s---------- k----- m----- d- p--------- t- s-e-d-l-b-, k-i-e- m-r-l- d- p-i-p-i-i- ------------------------------------------ tu sheidzleba, k'idev marili da p'ilp'ili.
Palun veel üks klaas vett. თ- --ი--ებ-- -ი--ვ -რ-- -ი-- წ-ალი. თ- შ-------- კ---- ე--- ჭ--- წ----- თ- შ-ი-ლ-ბ-, კ-დ-ვ ე-თ- ჭ-ქ- წ-ა-ი- ----------------------------------- თუ შეიძლება, კიდევ ერთი ჭიქა წყალი. 0
t- sh-idzleba,------v--rt- -h'-ka---'q---. t- s---------- k----- e--- c----- t------- t- s-e-d-l-b-, k-i-e- e-t- c-'-k- t-'-a-i- ------------------------------------------ tu sheidzleba, k'idev erti ch'ika ts'qali.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!