Vestmik

et Restoranis 3   »   fa ‫در رستوران 3‬

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

‫31 [سی و یک]‬

31 [see-o-yek]

‫در رستوران 3‬

[dar resturân 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti pärsia Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. ‫م---ک-پی---ذ---ی---ا--.‬ ‫-- ی- پ-- غ-- م--------- ‫-ن ی- پ-ش غ-ا م-‌-و-ه-.- ------------------------- ‫من یک پیش غذا می‌خواهم.‬ 0
m-- -e- -i-- -hazâ --khâ-ham. m-- y-- p--- g---- m--------- m-n y-k p-s- g-a-â m-k-â-h-m- ----------------------------- man yek pish ghazâ mikhâ-ham.
Ma sooviksin salatit. ‫من -ک-س-لاد-می‌خو---.‬ ‫-- ی- س---- م--------- ‫-ن ی- س-ل-د م-‌-و-ه-.- ----------------------- ‫من یک سالاد می‌خواهم.‬ 0
man yek sâ-âd--ikh----m. m-- y-- s---- m--------- m-n y-k s-l-d m-k-â-h-m- ------------------------ man yek sâlâd mikhâ-ham.
Ma sooviksin suppi. ‫-ن -ک------ی-خ---م.‬ ‫-- ی- س-- م--------- ‫-ن ی- س-پ م-‌-و-ه-.- --------------------- ‫من یک سوپ می‌خواهم.‬ 0
m-n --k-s--p--i-h--ha-. m-- y-- s--- m--------- m-n y-k s-o- m-k-â-h-m- ----------------------- man yek soop mikhâ-ham.
Ma sooviksin magustoitu. ‫م- -- د----ی----هم.‬ ‫-- ی- د-- م--------- ‫-ن ی- د-ر م-‌-و-ه-.- --------------------- ‫من یک دسر می‌خواهم.‬ 0
m-----k de-----ik-â-ham. m-- y-- d---- m--------- m-n y-k d-s-r m-k-â-h-m- ------------------------ man yek deser mikhâ-ham.
Ma sooviksin koorega jäätist. ‫-- یک ----- با-خامه --‌---ه--‬ ‫-- ی- ب---- ب- خ--- م--------- ‫-ن ی- ب-ت-ی ب- خ-م- م-‌-و-ه-.- ------------------------------- ‫من یک بستنی با خامه می‌خواهم.‬ 0
ma- yek-bast--i--â -hâ-- m-kh-----. m-- y-- b------ b- k---- m--------- m-n y-k b-s-a-i b- k-â-e m-k-â-h-m- ----------------------------------- man yek bastani bâ khâme mikhâ-ham.
Ma sooviksin puuvilju või juustu. ‫---می-ه-یا---ی- م---و-هم.‬ ‫-- م--- ی- پ--- م--------- ‫-ن م-و- ی- پ-ی- م-‌-و-ه-.- --------------------------- ‫من میوه یا پنیر می‌خواهم.‬ 0
m-- -i-e-yâ -an-- mikhâ---m. m-- m--- y- p---- m--------- m-n m-v- y- p-n-r m-k-â-h-m- ---------------------------- man mive yâ panir mikhâ-ham.
Me sooviksime hommikust süüa. ‫م- ---خواهی- ----نه-بخ----.‬ ‫-- م-------- ص----- ب------- ‫-ا م-‌-و-ه-م ص-ح-ن- ب-و-ی-.- ----------------------------- ‫ما می‌خواهیم صبحانه بخوریم.‬ 0
mâ-mikh--him --bhâ-e--o---r--. m- m-------- s------ b-------- m- m-k-â-h-m s-b-â-e b-k-o-i-. ------------------------------ mâ mikhâ-him sobhâne bokhorim.
Me sooviksime lõunat süüa. ‫ما-می-خ--ه-م -ا-ا--ب-ور-م.‬ ‫-- م-------- ن---- ب------- ‫-ا م-‌-و-ه-م ن-ه-ر ب-و-ی-.- ---------------------------- ‫ما می‌خواهیم ناهار بخوریم.‬ 0
mâ m------im--âhâr-bokh----. m- m-------- n---- b-------- m- m-k-â-h-m n-h-r b-k-o-i-. ---------------------------- mâ mikhâ-him nâhâr bokhorim.
Me sooviksime õhtust süüa. ‫---م--خو-هیم شام --ور--.‬ ‫-- م-------- ش-- ب------- ‫-ا م-‌-و-ه-م ش-م ب-و-ی-.- -------------------------- ‫ما می‌خواهیم شام بخوریم.‬ 0
mâ-m-khâ---m--hâ- -o-hor--. m- m-------- s--- b-------- m- m-k-â-h-m s-â- b-k-o-i-. --------------------------- mâ mikhâ-him shâm bokhorim.
Mida te hommikusöögiks soovite? ‫--- صبح----چ--میل ---ی-؟‬ ‫--- ص----- چ- م-- د------ ‫-م- ص-ح-ن- چ- م-ل د-ر-د-‬ -------------------------- ‫شما صبحانه چی میل دارید؟‬ 0
s---- sobhân- ch--m--l -----? s---- s------ c-- m--- d----- s-o-â s-b-â-e c-i m-i- d-r-d- ----------------------------- shomâ sobhâne chi mail dârid?
Saiake marmelaadi ja meega? ‫ن-ن -ا----ا - -سل-‬ ‫--- ب- م--- و ع---- ‫-ا- ب- م-ب- و ع-ل-‬ -------------------- ‫نان با مربا و عسل؟‬ 0
n-n bâ m-rab--â ---a-a-? n-- b- m------- v- a---- n-n b- m-r-b-b- v- a-a-? ------------------------ nân bâ morab-bâ va asal?
Röstsai vorsti ja juustuga? ‫-ان --- با ---یس و -نیر-‬ ‫--- ت-- ب- س---- و پ----- ‫-ا- ت-ت ب- س-س-س و پ-ی-؟- -------------------------- ‫نان تست با سوسیس و پنیر؟‬ 0
nân- --s---â su-i---- pani-? n--- t--- b- s---- v- p----- n-n- t-s- b- s-s-s v- p-n-r- ---------------------------- nâne tost bâ susis va panir?
Keedetud muna? ‫ی- -خم م---پخ---‬ ‫-- ت-- م-- پ----- ‫-ک ت-م م-غ پ-ت-؟- ------------------ ‫یک تخم مرغ پخته؟‬ 0
ye----k--e-m-rghe p--hte? y-- t----- m----- p------ y-k t-k-m- m-r-h- p-k-t-? ------------------------- yek tokhme morghe pokhte?
Praetud muna? ‫ی- --م--رغ --مر-؟‬ ‫-- ت-- م-- ن------ ‫-ک ت-م م-غ ن-م-و-‬ ------------------- ‫یک تخم مرغ نیمرو؟‬ 0
ye--t--h-----r--- -im-oo? y-- t----- m----- n------ y-k t-k-m- m-r-h- n-m-o-? ------------------------- yek tokhme morghe nimroo?
Üks omlett? ‫-ک-امل-؟‬ ‫-- ا----- ‫-ک ا-ل-؟- ---------- ‫یک املت؟‬ 0
ye- --l--? y-- o----- y-k o-l-t- ---------- yek omlet?
Palun veel üks jogurt. ‫-ط--- ی- م-س---یگر-بی---ی--‬ ‫----- ی- م--- د--- ب-------- ‫-ط-ا- ی- م-س- د-گ- ب-ا-ر-د-‬ ----------------------------- ‫لطفاً یک ماست دیگر بیاورید.‬ 0
lot--n --- m--te--igar-----a-i-. l----- y-- m---- d---- b-------- l-t-a- y-k m-s-e d-g-r b-â-a-i-. -------------------------------- lotfan yek mâste digar biâvarid.
Palun veel soola ja pipart. ‫---ا---ا--ه- --ک --ف--- ب---ری--‬ ‫----- ب-- ه- ن-- و ف--- ب-------- ‫-ط-ا- ب-ز ه- ن-ک و ف-ف- ب-ا-ر-د-‬ ---------------------------------- ‫لطفاً باز هم نمک و فلفل بیاورید.‬ 0
l-tfan-bâz -----a--k va--e-f-- -iâ--r-d. l----- b-- h-- n---- v- f----- b-------- l-t-a- b-z h-m n-m-k v- f-l-e- b-â-a-i-. ---------------------------------------- lotfan bâz ham namak va felfel biâvarid.
Palun veel üks klaas vett. ‫-طفاً یک-ل--ان--ب دی-ر----بیا---د.‬ ‫----- ی- ل---- آ- د--- ه- ب-------- ‫-ط-ا- ی- ل-و-ن آ- د-گ- ه- ب-ا-ر-د-‬ ------------------------------------ ‫لطفاً یک لیوان آب دیگر هم بیاورید.‬ 0
lot--------h---y-k --vân -b b-â--r-d. l----- b-- h-- y-- l---- â- b-------- l-t-a- b-z h-m y-k l-v-n â- b-â-a-i-. ------------------------------------- lotfan bâz ham yek livân âb biâvarid.

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!