Vestmik

et Sport   »   no Sport / idrett

49 [nelikümmend üheksa]

Sport

Sport

49 [førtini / ni og førti]

Sport / idrett

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Kas sa teed sporti? D--ver-d--m-----o-t? Driver du med sport? D-i-e- d- m-d s-o-t- -------------------- Driver du med sport? 0
Jah, ma pean end liigutama. Ja, je- -å--eveg- me-. Ja, jeg må bevege meg. J-, j-g m- b-v-g- m-g- ---------------------- Ja, jeg må bevege meg. 0
Ma käin spordiklubis. J-g går-- en sport-kl---. Jeg går i en sportsklubb. J-g g-r i e- s-o-t-k-u-b- ------------------------- Jeg går i en sportsklubb. 0
Me mängime jalgpalli. Vi -p-l-er -otba--. Vi spiller fotball. V- s-i-l-r f-t-a-l- ------------------- Vi spiller fotball. 0
Mõnikord me ujume. Av o- --- --ømm-r v-. Av og til svømmer vi. A- o- t-l s-ø-m-r v-. --------------------- Av og til svømmer vi. 0
Või sõidame rattaga. El-er-vi sy---r. Eller vi sykler. E-l-r v- s-k-e-. ---------------- Eller vi sykler. 0
Meie linnas on jalgpallistaadion. I-byen---r ---nes--------f-tbal--ta-ion. I byen vår finnes det en fotballstadion. I b-e- v-r f-n-e- d-t e- f-t-a-l-t-d-o-. ---------------------------------------- I byen vår finnes det en fotballstadion. 0
Siin on ka saunaga ujumisbassein. Det -in--s-og-å -- --øm-eh-l- m-d-----tu-. Det finnes også en svømmehall med badstue. D-t f-n-e- o-s- e- s-ø-m-h-l- m-d b-d-t-e- ------------------------------------------ Det finnes også en svømmehall med badstue. 0
Ja golfiväljak. Og -et-fi-n---e--golfba-e. Og det finnes en golfbane. O- d-t f-n-e- e- g-l-b-n-. -------------------------- Og det finnes en golfbane. 0
Mis telekast tuleb? Hv--er --- p- --? Hva er det på TV? H-a e- d-t p- T-? ----------------- Hva er det på TV? 0
Hetkel tuleb jalgpallimäng. D-t ---fo-bal-kamp-a----at-nå. Det er fotballkamp akkurat nå. D-t e- f-t-a-l-a-p a-k-r-t n-. ------------------------------ Det er fotballkamp akkurat nå. 0
Saksa meeskond mängib Inglismaa vastu. D-- tys-e---get-spil--r --t --t engel--e. Det tyske laget spiller mot det engelske. D-t t-s-e l-g-t s-i-l-r m-t d-t e-g-l-k-. ----------------------------------------- Det tyske laget spiller mot det engelske. 0
Kes võidab? Hve- v-----? Hvem vinner? H-e- v-n-e-? ------------ Hvem vinner? 0
Mul ei ole aimugi. J-g-h-- -k---pe----g. Jeg har ikke peiling. J-g h-r i-k- p-i-i-g- --------------------- Jeg har ikke peiling. 0
Praegu on seis võrdne. For--yebli-k-- -- det---vg-or-. For øyeblikket er det uavgjort. F-r ø-e-l-k-e- e- d-t u-v-j-r-. ------------------------------- For øyeblikket er det uavgjort. 0
Väljakukohtunik on Belgiast. Dom--ren--o-m-- -r----lg-a. Dommeren kommer fra Belgia. D-m-e-e- k-m-e- f-a B-l-i-. --------------------------- Dommeren kommer fra Belgia. 0
Nüüd tuleb karistuslöök. N- -r-det ell-v---et-r. Nå er det elleve-meter. N- e- d-t e-l-v---e-e-. ----------------------- Nå er det elleve-meter. 0
Värav! Üks null! Mål! Ett-m-t ---l! Mål! Ett mot null! M-l- E-t m-t n-l-! ------------------ Mål! Ett mot null! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ainult tugevad sõnad jäävad ellu!

Harva kasutatavad sõnad muutuvad rohkem kui sõnad, mida kasutatakse sageli. See võib olla tingitud evolutsiooni seadustest. Ühised geenid muutuvad aja jooksul vähem. Nad on oma vormilt stabiilsemad. Ja ilmselt kehtib sama ka sõna puhul! Uuringus anti hinnanguid inglise keele tegusõnadele. Praeguseid tegusõna vorme võrreldi vanade vormidega. Inglise keeles on kümme kõige levinumat tegusõna ebareeglipärased. Enamik teisi tegusõnu on reeglipärased. Kuid keskajal olid enamik tegusõnu ebareeglipärased. Niisiis said ebareeglipärased verbid, mida kasutati harva reeglipäraseks. 300 aasta pärast pole inglise keeles säilinud peaaegu üldse ebareeglipäraseid verbe. Teised teadustööd näitavad ka, et keeled on valikulised nagu geenidki. Teadlased võrreldes erinevate keelte tavalisi sõnu. Nad valisid välja sarnase tähendusega sõnad. Üheks sellekohaseks näiteks on sõnad: water, Wasser, vatten . Nendel sõnadel on sama päritolu ja seepärast on nad üksteisega väga sarnased. Kuna nad on olulised sõnad, kasutatakse neid tihedalt kõigis keeltes. Nii suudavad nad säilitada oma vormi - ja jäävad üksteisega sarnaseks ka tänapäeval. Vähem olulised sõnad muutuvad palju kiiremini. Pigem asendatakse need teiste sõnadega. Harva kasutatavad eirstuvad üksteistest eri keeltes. Miks harva kasutatavad sõnad muutuvad, on siiani ebaselge. On võimalik, et neid kasutatakse või hääldatakse tihti valesti. See on tingitud asjaolust, et sõna ei ole rääkijale tuttav. Kuid võib olla, et olulised sõnad peavadki alati samaks jääma. Sest ainult siis saadakse neist õigesti aru. Ja sõnad on selleks, et neid mõista...
Kas sa teadsid?
Ukraina keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses vene ja valgevene keelega. Ukraina keelt räägib rohkem kui 40 miljonit inimest. Vene ja poola keele järel on see kõige räägitum slaavi keel. Ukraina keel arenes 18. sajandi lõpul rahvakeelest. Tol ajal tekkis eraldiseisev kirjakeel ning sellega ka oma kirjandus. Tänapäeval on väga palju ukraina keele dialekte, mis jagunevad kolme põhigruppi. Sõnavara, lauseehitus ja fonoloogia meenutavad väga teisi slaavi keeli. See tuleneb sellest, et slaavi keeled arenesid välja üsna hiljuti. Tänu Ukraina geograafilisele asukohale on keeles palju poola- ja venekeelseid mõjutusi. Grammatika eristab seitset käänet. Ukrainakeelsed omadussõnad näitavad ära suhte inimeste või asjadega. Olenevalt valitud sõnavormist saab rääkija ka oma emotsionaalset seisundit näidata. Veel üks ukraina keele tunnusmärk on selle eriti meloodiline kõla. Kes armastab keeli, mis kõlavad nagu muusika, peaks ukraina keelt õppima!