Vestmik

et Sport   »   bg Спорт

49 [nelikümmend üheksa]

Sport

Sport

49 [четирийсет и девет]

49 [chetiriyset i devet]

Спорт

[Sport]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Kas sa teed sporti? Зани---аш л- с--с-- -п---? З-------- л- с- с-- с----- З-н-м-в-ш л- с- с-с с-о-т- -------------------------- Занимаваш ли се със спорт? 0
Za--m-va----- -e--y--spor-? Z--------- l- s- s-- s----- Z-n-m-v-s- l- s- s-s s-o-t- --------------------------- Zanimavash li se sys sport?
Jah, ma pean end liigutama. Да--а--тря-----а -----ижа. Д-- а- т----- д- с- д----- Д-, а- т-я-в- д- с- д-и-а- -------------------------- Да, аз трябва да се движа. 0
D----- ---ab----a ----v-z--. D-- a- t------ d- s- d------ D-, a- t-y-b-a d- s- d-i-h-. ---------------------------- Da, az tryabva da se dvizha.
Ma käin spordiklubis. Хо-- в---и- -----ен--луб. Х--- в е--- с------ к---- Х-д- в е-и- с-о-т-н к-у-. ------------------------- Ходя в един спортен клуб. 0
K-od-a-- -e-i- s--r-en k---. K----- v y---- s------ k---- K-o-y- v y-d-n s-o-t-n k-u-. ---------------------------- Khodya v yedin sporten klub.
Me mängime jalgpalli. Н---игр-е- фу---л. Н-- и----- ф------ Н-е и-р-е- ф-т-о-. ------------------ Ние играем футбол. 0
Ni-----a-- -ut-ol. N-- i----- f------ N-e i-r-e- f-t-o-. ------------------ Nie igraem futbol.
Mõnikord me ujume. П-няк--а пл-ва-е. П------- п------- П-н-к-г- п-у-а-е- ----------------- Понякога плуваме. 0
Pon--ko----lu-a-e. P-------- p------- P-n-a-o-a p-u-a-e- ------------------ Ponyakoga pluvame.
Või sõidame rattaga. Или ка-ам- -ел--ипе- /-----ло. И-- к----- в-------- / к------ И-и к-р-м- в-л-с-п-д / к-л-л-. ------------------------------ Или караме велосипед / колело. 0
Ili-kara-e-ve-o-i-e- - -o--l-. I-- k----- v-------- / k------ I-i k-r-m- v-l-s-p-d / k-l-l-. ------------------------------ Ili karame velosiped / kolelo.
Meie linnas on jalgpallistaadion. В---ш-----а- --- -утбол-н-с-а---н. В н---- г--- и-- ф------- с------- В н-ш-я г-а- и-а ф-т-о-е- с-а-и-н- ---------------------------------- В нашия град има футболен стадион. 0
V-na--iy----ad--ma---tbo--n-s----on. V n------ g--- i-- f------- s------- V n-s-i-a g-a- i-a f-t-o-e- s-a-i-n- ------------------------------------ V nashiya grad ima futbolen stadion.
Siin on ka saunaga ujumisbassein. И-- с-щ---а-е-н-съ- с-ун-. И-- с--- б----- с-- с----- И-а с-щ- б-с-й- с-с с-у-а- -------------------------- Има също басейн със сауна. 0
Im- s--h-h- -a-e-n-sys -au--. I-- s------ b----- s-- s----- I-a s-s-c-o b-s-y- s-s s-u-a- ----------------------------- Ima syshcho baseyn sys sauna.
Ja golfiväljak. Им--- -ол-----и--. И-- и г--- и------ И-а и г-л- и-р-щ-. ------------------ Има и голф игрище. 0
I-- i--olf -g-is----. I-- i g--- i--------- I-a i g-l- i-r-s-c-e- --------------------- Ima i golf igrishche.
Mis telekast tuleb? К---о-им---о тел--из-я--? К---- и-- п- т----------- К-к-о и-а п- т-л-в-з-я-а- ------------------------- Какво има по телевизията? 0
Kakvo ima--o-t-l-viziy---? K---- i-- p- t------------ K-k-o i-a p- t-l-v-z-y-t-? -------------------------- Kakvo ima po televiziyata?
Hetkel tuleb jalgpallimäng. Т-км- дав-----т--ле----ч. Т---- д---- ф------- м--- Т-к-о д-в-т ф-т-о-е- м-ч- ------------------------- Тъкмо дават футболен мач. 0
Ty--o-d-vat-f--bol-n m---. T---- d---- f------- m---- T-k-o d-v-t f-t-o-e- m-c-. -------------------------- Tykmo davat futbolen mach.
Saksa meeskond mängib Inglismaa vastu. Нем----- -тб-р -г-ае-сре-----г--йски-. Н------- о---- и---- с---- а---------- Н-м-к-я- о-б-р и-р-е с-е-у а-г-и-с-и-. -------------------------------------- Немският отбор играе срещу английския. 0
N-m----a- o-bo--igra- sre-hchu -ng--yskiya. N-------- o---- i---- s------- a----------- N-m-k-y-t o-b-r i-r-e s-e-h-h- a-g-i-s-i-a- ------------------------------------------- Nemskiyat otbor igrae sreshchu angliyskiya.
Kes võidab? К-й--е-ел-? К-- п------ К-й п-ч-л-? ----------- Кой печели? 0
Koy p-ch--i? K-- p------- K-y p-c-e-i- ------------ Koy pecheli?
Mul ei ole aimugi. Няма--пр-дс-а--. Н---- п--------- Н-м-м п-е-с-а-а- ---------------- Нямам представа. 0
Ny--am pred-ta-a. N----- p--------- N-a-a- p-e-s-a-a- ----------------- Nyamam predstava.
Praegu on seis võrdne. В --мента р-зул-а--- е ра-е-. В м------ р--------- е р----- В м-м-н-а р-з-л-а-ъ- е р-в-н- ----------------------------- В момента резултатът е равен. 0
V --m-nt- re-u-t--y- -e---v-n. V m------ r--------- y- r----- V m-m-n-a r-z-l-a-y- y- r-v-n- ------------------------------ V momenta rezultatyt ye raven.
Väljakukohtunik on Belgiast. Съдия---- от Бел---. С------ е о- Б------ С-д-я-а е о- Б-л-и-. -------------------- Съдията е от Белгия. 0
Sy--------e ot-B----y-. S------- y- o- B------- S-d-y-t- y- o- B-l-i-a- ----------------------- Sydiyata ye ot Belgiya.
Nüüd tuleb karistuslöök. С--а----т -----. С--- б--- д----- С-г- б-я- д-з-а- ---------------- Сега бият дузпа. 0
Se-a--iya--du--a. S--- b---- d----- S-g- b-y-t d-z-a- ----------------- Sega biyat duzpa.
Värav! Üks null! Г--- -ди--н- нул-! Г--- Е--- н- н---- Г-л- Е-и- н- н-л-! ------------------ Гол! Един на нула! 0
G-l- Yedin--a-nula! G--- Y---- n- n---- G-l- Y-d-n n- n-l-! ------------------- Gol! Yedin na nula!

Ainult tugevad sõnad jäävad ellu!

Harva kasutatavad sõnad muutuvad rohkem kui sõnad, mida kasutatakse sageli. See võib olla tingitud evolutsiooni seadustest. Ühised geenid muutuvad aja jooksul vähem. Nad on oma vormilt stabiilsemad. Ja ilmselt kehtib sama ka sõna puhul! Uuringus anti hinnanguid inglise keele tegusõnadele. Praeguseid tegusõna vorme võrreldi vanade vormidega. Inglise keeles on kümme kõige levinumat tegusõna ebareeglipärased. Enamik teisi tegusõnu on reeglipärased. Kuid keskajal olid enamik tegusõnu ebareeglipärased. Niisiis said ebareeglipärased verbid, mida kasutati harva reeglipäraseks. 300 aasta pärast pole inglise keeles säilinud peaaegu üldse ebareeglipäraseid verbe. Teised teadustööd näitavad ka, et keeled on valikulised nagu geenidki. Teadlased võrreldes erinevate keelte tavalisi sõnu. Nad valisid välja sarnase tähendusega sõnad. Üheks sellekohaseks näiteks on sõnad: water, Wasser, vatten . Nendel sõnadel on sama päritolu ja seepärast on nad üksteisega väga sarnased. Kuna nad on olulised sõnad, kasutatakse neid tihedalt kõigis keeltes. Nii suudavad nad säilitada oma vormi - ja jäävad üksteisega sarnaseks ka tänapäeval. Vähem olulised sõnad muutuvad palju kiiremini. Pigem asendatakse need teiste sõnadega. Harva kasutatavad eirstuvad üksteistest eri keeltes. Miks harva kasutatavad sõnad muutuvad, on siiani ebaselge. On võimalik, et neid kasutatakse või hääldatakse tihti valesti. See on tingitud asjaolust, et sõna ei ole rääkijale tuttav. Kuid võib olla, et olulised sõnad peavadki alati samaks jääma. Sest ainult siis saadakse neist õigesti aru. Ja sõnad on selleks, et neid mõista...
Kas sa teadsid?
Ukraina keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses vene ja valgevene keelega. Ukraina keelt räägib rohkem kui 40 miljonit inimest. Vene ja poola keele järel on see kõige räägitum slaavi keel. Ukraina keel arenes 18. sajandi lõpul rahvakeelest. Tol ajal tekkis eraldiseisev kirjakeel ning sellega ka oma kirjandus. Tänapäeval on väga palju ukraina keele dialekte, mis jagunevad kolme põhigruppi. Sõnavara, lauseehitus ja fonoloogia meenutavad väga teisi slaavi keeli. See tuleneb sellest, et slaavi keeled arenesid välja üsna hiljuti. Tänu Ukraina geograafilisele asukohale on keeles palju poola- ja venekeelseid mõjutusi. Grammatika eristab seitset käänet. Ukrainakeelsed omadussõnad näitavad ära suhte inimeste või asjadega. Olenevalt valitud sõnavormist saab rääkija ka oma emotsionaalset seisundit näidata. Veel üks ukraina keele tunnusmärk on selle eriti meloodiline kõla. Kes armastab keeli, mis kõlavad nagu muusika, peaks ukraina keelt õppima!