Vestmik

et Sidesõnad 3   »   no Konjunksjoner 3

96 [üheksakümmend kuus]

Sidesõnad 3

Sidesõnad 3

96 [nittiseks]

Konjunksjoner 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Ma tõusen üles kohe kui äratuskell heliseb. Je----å---p- -å-sna----e---r-l---a ---g--. J-- s--- o-- s- s---- v----------- r------ J-g s-å- o-p s- s-a-t v-k-e-k-o-k- r-n-e-. ------------------------------------------ Jeg står opp så snart vekkerklokka ringer. 0
Ma olen väsinud kohe kui õppima pean. J-g-b-ir--re----å s-art---g-skal-læ--. J-- b--- t---- s- s---- j-- s--- l---- J-g b-i- t-e-t s- s-a-t j-g s-a- l-r-. -------------------------------------- Jeg blir trett så snart jeg skal lære. 0
Ma lõpetan töötamise kohe kui 60 saan. Jeg sl-tter å-j---e -år-j-g b-i- ---st-. J-- s------ å j---- n-- j-- b--- s------ J-g s-u-t-r å j-b-e n-r j-g b-i- s-k-t-. ---------------------------------------- Jeg slutter å jobbe når jeg blir seksti. 0
Millal te helistate? N-r r--g-r -u? N-- r----- d-- N-r r-n-e- d-? -------------- Når ringer du? 0
Kohe kui mul on hetk aega. Så-s-a-- j-g --- t--. S- s---- j-- h-- t--- S- s-a-t j-g h-r t-d- --------------------- Så snart jeg har tid. 0
Ta helistab kohe kui tal on hetk aega. Ha--r-n-e--så-sna-- -an------id. H-- r----- s- s---- h-- h-- t--- H-n r-n-e- s- s-a-t h-n h-r t-d- -------------------------------- Han ringer så snart han har tid. 0
Kui kaua te töötate? Hv-r -e----s-----u --bb-? H--- l---- s--- d- j----- H-o- l-n-e s-a- d- j-b-e- ------------------------- Hvor lenge skal du jobbe? 0
Ma töötan nii kaua, kuni saan. Je- ska--job---s-----ge --- -an. J-- s--- j---- s- l---- j-- k--- J-g s-a- j-b-e s- l-n-e j-g k-n- -------------------------------- Jeg skal jobbe så lenge jeg kan. 0
Ma töötan nii kaua, kuni olen terve. Je--s--------e-s--l--ge-----e- ----k. J-- s--- j---- s- l---- j-- e- f----- J-g s-a- j-b-e s- l-n-e j-g e- f-i-k- ------------------------------------- Jeg skal jobbe så lenge jeg er frisk. 0
Ta lamab voodis selle asemel, et töötada. H-- -i-g-- i-----a-- s-ede--for å-----e. H-- l----- i s---- i s----- f-- å j----- H-n l-g-e- i s-n-a i s-e-e- f-r å j-b-e- ---------------------------------------- Han ligger i senga i stedet for å jobbe. 0
Ta loeb ajalehte selle asemel, et süüa teha. H-n -e--r-avi-en---stedet f-- å -----mat. H-- l---- a----- i s----- f-- å l--- m--- H-n l-s-r a-i-e- i s-e-e- f-r å l-g- m-t- ----------------------------------------- Hun leser avisen i stedet for å lage mat. 0
Ta istub pubis selle asemel, et koju minna. Ha------e--på -uben-i st--et -or---g--hjem. H-- s----- p- p---- i s----- f-- å g- h---- H-n s-t-e- p- p-b-n i s-e-e- f-r å g- h-e-. ------------------------------------------- Han sitter på puben i stedet for å gå hjem. 0
Nii palju kui mina tean, elab ta siin. Så vid--j-g --t bo---a-----. S- v--- j-- v-- b-- h-- h--- S- v-d- j-g v-t b-r h-n h-r- ---------------------------- Så vidt jeg vet bor han her. 0
Nii palju kui mina tean, on ta naine haige. Så --d- ----vet-e--k-na -ans--y-. S- v--- j-- v-- e- k--- h--- s--- S- v-d- j-g v-t e- k-n- h-n- s-k- --------------------------------- Så vidt jeg vet er kona hans syk. 0
Nii palju kui mina tean, on ta töötu. S--vi-- --- v-- -r --- ar----s---i-. S- v--- j-- v-- e- h-- a------------ S- v-d- j-g v-t e- h-n a-b-i-s-e-i-. ------------------------------------ Så vidt jeg vet er han arbeidsledig. 0
Ma magasin sisse, muidu oleksin täpselt jõudnud. Jeg -a-de -o--et -idsno- -e-s-m-jeg ---e--a-de -o-so-e-----. J-- h---- k----- t------ d----- j-- i--- h---- f------- m--- J-g h-d-e k-m-e- t-d-n-k d-r-o- j-g i-k- h-d-e f-r-o-e- m-g- ------------------------------------------------------------ Jeg hadde kommet tidsnok dersom jeg ikke hadde forsovet meg. 0
Ma jäin bussist maha, muidu oleksin täpselt jõudnud. J-- h-dde-kom-e--t-ds--- ---- jeg ik-e --d---mi------us---. J-- h---- k----- t------ h--- j-- i--- h---- m----- b------ J-g h-d-e k-m-e- t-d-n-k h-i- j-g i-k- h-d-e m-s-e- b-s-e-. ----------------------------------------------------------- Jeg hadde kommet tidsnok hvis jeg ikke hadde mistet bussen. 0
Ma ei leidnud teed, muidu oleksin täpselt jõudnud. J------ -k-e - -i-e f--d- -e- i--- -ant -e--n. J-- k-- i--- i t--- f---- j-- i--- f--- v----- J-g k-m i-k- i t-d- f-r-i j-g i-k- f-n- v-i-n- ---------------------------------------------- Jeg kom ikke i tide fordi jeg ikke fant veien. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keel ja matemaatika

Mõtlemine ja kõne käivad käsikäes. Nad mõjutavad üksteist. Keelelised struktuurid mõjutavad meie mõtlemise ülesehitust. Mõnes keeles näiteks puuduvad sõnad numbrite väljendamiseks. Kõnelejad ei mõista numbrite konseptsiooni. Seega käivad mõnes mõttes keel ja matemaatika käsikäes. Grammatilised ja matemaatilises struktuurid on tihti sarnased. Mõned teadlased arvavad, et ka nende töötlemine käib sarnaselt. Nad usuvad, et kõnekeskus tegeleb ka matemaatikaga. See võib aidata ajul arvutada. Samas väidavad viimased uuringud midagi muud. Uurimistulemused näitavad, et aju töötleb matemaatilisi tehteid ilma kõneta. Teadlased uurisid kolme inimest. Kolme katsealuse ajud olid vigastatud. Selle tulemusena olid saanud kahjustada nende kõnekeskused. Katsealustel oli suuri probleeme rääkimisega. Nad ei suutnud enam koostada lihtsaid lauseid. Nad ei saanud ka aru sõnadest. Pärast kõnetesti pidid nad lahendama matemaatilisi probleeme. Mõned neist matemaatilistest mõistatustest olid väga keerulised. Kuid siiski said katsealused nende lahendamisega hakkama! Selle uuringu tulemused on väga huvitavad. Uuring näitab, et matemaatikat ei tõlgendata läbi sõnade. On võimalik, et keelel ja matemaatikal on sama baas. Mõlemat töödeldakse samas keskuses. Kuid matemaatikat ei ole vaja kõigepealt kõneks tõlkida. Võib-olla keel ja matemaatika arenevad koos... Ja kui aju arenemine on lõppenud, eksisteerivad need kaks eraldi!