Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 1   »   no Bisetninger med at 1

91 [üheksakümmend üks]

Kõrvallaused sõnaga et 1

Kõrvallaused sõnaga et 1

91 [nittien]

Bisetninger med at 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Ilm läheb võib-olla homme paremaks. Ka-s--e---- bli- be--e væ--- m--g-n. Kanskje det blir bedre vær i morgen. K-n-k-e d-t b-i- b-d-e v-r i m-r-e-. ------------------------------------ Kanskje det blir bedre vær i morgen. 0
Kust te teate seda? Hv-r-an-v---d- -et? Hvordan vet du det? H-o-d-n v-t d- d-t- ------------------- Hvordan vet du det? 0
Ma loodan, et see läheb paremaks. J-- h-per at-det-bli- bed--. Jeg håper at det blir bedre. J-g h-p-r a- d-t b-i- b-d-e- ---------------------------- Jeg håper at det blir bedre. 0
Ta tuleb päris kindlalt. H-n---m--r-h-l--s-kker-. Han kommer helt sikkert. H-n k-m-e- h-l- s-k-e-t- ------------------------ Han kommer helt sikkert. 0
On see kindel? E- -et s-k--r-? Er det sikkert? E- d-t s-k-e-t- --------------- Er det sikkert? 0
Ma tean, et ta tuleb. J---ve- -t --- k-m-er. Jeg vet at han kommer. J-g v-t a- h-n k-m-e-. ---------------------- Jeg vet at han kommer. 0
Ta helistab kindlasti. H-- ----er si-ke-t. Han ringer sikkert. H-n r-n-e- s-k-e-t- ------------------- Han ringer sikkert. 0
Tõesti? V--kel-g? Virkelig? V-r-e-i-? --------- Virkelig? 0
Ma arvan, et ta helistab. J-- -ro---a-) --n--ing-r. Jeg tror (at) han ringer. J-g t-o- (-t- h-n r-n-e-. ------------------------- Jeg tror (at) han ringer. 0
See vein on kindlasti vana. V---- ---si---rt ga-m--. Vinen er sikkert gammel. V-n-n e- s-k-e-t g-m-e-. ------------------------ Vinen er sikkert gammel. 0
Teate te seda kindlalt? Ve- ---de--------kk-rhe-? Vet du det med sikkerhet? V-t d- d-t m-d s-k-e-h-t- ------------------------- Vet du det med sikkerhet? 0
Ma pakun, et see on vana. Jeg-a---r-a- d-n--r gam-e-. Jeg antar at den er gammel. J-g a-t-r a- d-n e- g-m-e-. --------------------------- Jeg antar at den er gammel. 0
Meie ülemus näeb hea välja. Sj--en--år-ser fl--t u-. Sjefen vår ser flott ut. S-e-e- v-r s-r f-o-t u-. ------------------------ Sjefen vår ser flott ut. 0
Arvate? S-ne- du? Synes du? S-n-s d-? --------- Synes du? 0
Ma arvan, et ta näeb lausa väga hea välja. J-g--yne--at-------r-v-ld-g---o-- u-. Jeg synes at han ser veldig flott ut. J-g s-n-s a- h-n s-r v-l-i- f-o-t u-. ------------------------------------- Jeg synes at han ser veldig flott ut. 0
Ülemusel on kindlasti tüdruksõber. S---e- -ar s---e-- e- kjære-t-. Sjefen har sikkert en kjæreste. S-e-e- h-r s-k-e-t e- k-æ-e-t-. ------------------------------- Sjefen har sikkert en kjæreste. 0
Arvate tõesti? T------ -e-? Tror du det? T-o- d- d-t- ------------ Tror du det? 0
See on päris tõenäoline, et tal on tüdruksõber. D-t-er-g--t--u----a--han-har e---j---s-e. Det er godt mulig at han har en kjæreste. D-t e- g-d- m-l-g a- h-n h-r e- k-æ-e-t-. ----------------------------------------- Det er godt mulig at han har en kjæreste. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Hispaania keel

Hispaania keel kuulub maailma keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 380 miljonile inimesele. Lisaks räägib palju inimesi hispaania keelt teise keelena. Seepärast on hispaania keel üks suurimaid keeli maailmas. See on ka tuntuim romaani keel. Hispaanlased ise kutsuvad oma keelt español'ks või castellano'ks. Sõna castellano paljastab ka hispaania keele päritolu. See arenes välja Castille' piirkonna kohalikust keelest. Enamik hispaanlasi rääkisid castellano keelt umbes 16. sajandil. Tänapäeval kasutatakse mõisteid español ja castellano ühes ja samas tähenduses. Kuid keelel võib olla ka poliitiline mõõde. Hispaania keelt hajutasid erinevad vallutused ja kolooniad. Hispaania keelt räägitakse ka Lääne-Aafrikas ja Filipiinidel. Aga kõige rohkem hispaaniakeelseid inimesi elab Ameerikas. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas on valdavaks keeleks just hispaania keel. Samas on ka USAs hispaaniakeelsete inimeste arv tõusuteel. USAs räägib hispaania keelt umbes 50 miljonit inimest. Seda on rohkem kui Hispaanias! Ameerika hispaania keel erineb Euroopa hispaania keelest. Erinevus seisneb kõige rohkem sõnavaras ja grammatikas. Ameerikas näiteks kasutatakse erinevat minevikuvormi. Ka sõnavaras on palju erinevusi. Mõned sõnad on kasutuses vaid Ameerikas, teised aga vaid Hispaanias. Kuid Ameerikas ei ole ühtset hispaania keelt. Ameerika hispaania keelel on palju variatsioone. Hispaania keel on inglise keele järel kõige õpitum keel maailmas. Ja selle võib selgeks saada võrdlemisi kiiresti. Mis sa ootad? - ¡Vamos!