Vestmik

et Sidesõnad 1   »   no Konjunksjoner 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [nittifire]

Konjunksjoner 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Vent ----de- -----l--te- --r-g-e. V--- t-- d-- h-- s------ å r----- V-n- t-l d-t h-r s-u-t-t å r-g-e- --------------------------------- Vent til det har sluttet å regne. 0
Oota kuni ma valmis olen. Vent---- je--er-f--d-g. V--- t-- j-- e- f------ V-n- t-l j-g e- f-r-i-. ----------------------- Vent til jeg er ferdig. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. Vent--i- h---k-m-e- ----a--. V--- t-- h-- k----- t------- V-n- t-l h-n k-m-e- t-l-a-e- ---------------------------- Vent til han kommer tilbake. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. Jeg v--t----i----re---it- ---t-r-. J-- v----- t-- h---- m--- e- t---- J-g v-n-e- t-l h-r-t m-t- e- t-r-. ---------------------------------- Jeg venter til håret mitt er tørt. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. J-- -e-t-- t---f-lme- ---o-e-. J-- v----- t-- f----- e- o---- J-g v-n-e- t-l f-l-e- e- o-e-. ------------------------------ Jeg venter til filmen er over. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. J-g-ve--er--i--l---t-er g-ø-t. J-- v----- t-- l---- e- g----- J-g v-n-e- t-l l-s-t e- g-ø-t- ------------------------------ Jeg venter til lyset er grønt. 0
Millal sa puhkusele sõidad? Nå- ----e--d- p---erie? N-- r----- d- p- f----- N-r r-i-e- d- p- f-r-e- ----------------------- Når reiser du på ferie? 0
Veel enne suvevaheaga? Før ---merfe--e-? F-- s------------ F-r s-m-e-f-r-e-? ----------------- Før sommerferien? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. Ja,--ør-so-m-rfe-ien be-yn-er. J-- f-- s----------- b-------- J-, f-r s-m-e-f-r-e- b-g-n-e-. ------------------------------ Ja, før sommerferien begynner. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. F-ks-ta--- -ø- ---ter-- kom-e-. F--- t---- f-- v------- k------ F-k- t-k-t f-r v-n-e-e- k-m-e-. ------------------------------- Fiks taket før vinteren kommer. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. V-s- h----n----r du-s-tt---d-g-ve--b---et. V--- h------ f-- d- s----- d-- v-- b------ V-s- h-n-e-e f-r d- s-t-e- d-g v-d b-r-e-. ------------------------------------------ Vask hendene før du setter deg ved bordet. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. L-kk-v--du-t f---du gå- u-. L--- v------ f-- d- g-- u-- L-k- v-n-u-t f-r d- g-r u-. --------------------------- Lukk vinduet før du går ut. 0
Millal sa koju tuled? N-r----me- d---jem? N-- k----- d- h---- N-r k-m-e- d- h-e-? ------------------- Når kommer du hjem? 0
Peale tunde? E-t-- unde--is-in-en? E---- u-------------- E-t-r u-d-r-i-n-n-e-? --------------------- Etter undervisningen? 0
Jah, peale tundide lõppu. Ja, --te- -- ---e---s--ng-- -r--ve-. J-- e---- a- u------------- e- o---- J-, e-t-r a- u-d-r-i-n-n-e- e- o-e-. ------------------------------------ Ja, etter at undervisningen er over. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. Et-e---t h---ha--e ---- e---ly-ke kun-- h-n i-ke-jo--e-l----r. E---- a- h-- h---- h--- e- u----- k---- h-- i--- j---- l------ E-t-r a- h-n h-d-e h-t- e- u-y-k- k-n-e h-n i-k- j-b-e l-n-e-. -------------------------------------------------------------- Etter at han hadde hatt en ulykke kunne han ikke jobbe lenger. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. E--e---t-h-n -ad---mis-----ob-en -r- -a- --- A-er-ka. E---- a- h-- h---- m----- j----- d-- h-- t-- A------- E-t-r a- h-n h-d-e m-s-e- j-b-e- d-o h-n t-l A-e-i-a- ----------------------------------------------------- Etter at han hadde mistet jobben dro han til Amerika. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. E---r--t h-n--adde -r--t ----A-e-i-a-b-e --n-r--. E---- a- h-- h---- d---- t-- A------ b-- h-- r--- E-t-r a- h-n h-d-e d-a-t t-l A-e-i-a b-e h-n r-k- ------------------------------------------------- Etter at han hadde dratt til Amerika ble han rik. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...