Vestmik

et Sport   »   uk Спорт

49 [nelikümmend üheksa]

Sport

Sport

49 [сорок дев’ять]

49 [sorok devʺyatʹ]

Спорт

[Sport]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Kas sa teed sporti? Ти--а-маєш-- спо--о-? Т- з-------- с------- Т- з-й-а-ш-я с-о-т-м- --------------------- Ти займаєшся спортом? 0
Ty-----m--e-hsya----r---? T- z------------ s------- T- z-y-m-y-s-s-a s-o-t-m- ------------------------- Ty zay̆mayeshsya sportom?
Jah, ma pean end liigutama. Та-- я п---не- / --ви--а рух--и-я. Т--- я п------ / п------ р-------- Т-к- я п-в-н-н / п-в-н-а р-х-т-с-. ---------------------------------- Так, я повинен / повинна рухатися. 0
Ta-, ya -ov-n-n---------a -u----ys-a. T--- y- p------ / p------ r---------- T-k- y- p-v-n-n / p-v-n-a r-k-a-y-y-. ------------------------------------- Tak, ya povynen / povynna rukhatysya.
Ma käin spordiklubis. Я------ -о-сп-рти--ого-к---у. Я х---- д- с---------- к----- Я х-д-у д- с-о-т-в-о-о к-у-у- ----------------------------- Я ходжу до спортивного клубу. 0
YA-kho-zhu -o--p-----n-h- -l---. Y- k------ d- s---------- k----- Y- k-o-z-u d- s-o-t-v-o-o k-u-u- -------------------------------- YA khodzhu do sportyvnoho klubu.
Me mängime jalgpalli. Ми-грає-о у фу-бо-. М- г----- у ф------ М- г-а-м- у ф-т-о-. ------------------- Ми граємо у футбол. 0
M--hra---- u ---bol. M- h------ u f------ M- h-a-e-o u f-t-o-. -------------------- My hrayemo u futbol.
Mõnikord me ujume. Ін--і -и---ава-м-. І---- м- п-------- І-о-і м- п-а-а-м-. ------------------ Іноді ми плаваємо. 0
I-o-i m- p-ava-emo. I---- m- p--------- I-o-i m- p-a-a-e-o- ------------------- Inodi my plavayemo.
Või sõidame rattaga. А-о м- к-т-є---ь-на--е-о-ип-да-. А-- м- к-------- н- в----------- А-о м- к-т-є-о-ь н- в-л-с-п-д-х- -------------------------------- Або ми катаємось на велосипедах. 0
A-o--- ----y----- na-v--o-y-edak-. A-- m- k--------- n- v------------ A-o m- k-t-y-m-s- n- v-l-s-p-d-k-. ---------------------------------- Abo my katayemosʹ na velosypedakh.
Meie linnas on jalgpallistaadion. У-н-шом---істі-є футб--ь-и---т--і-н. У н----- м---- є ф--------- с------- У н-ш-м- м-с-і є ф-т-о-ь-и- с-а-і-н- ------------------------------------ У нашому місті є футбольний стадіон. 0
U-n-s--m--m-sti--e-----o--n--- -t-d-on. U n------ m---- y- f---------- s------- U n-s-o-u m-s-i y- f-t-o-ʹ-y-̆ s-a-i-n- --------------------------------------- U nashomu misti ye futbolʹnyy̆ stadion.
Siin on ka saunaga ujumisbassein. Є -а-ож------н і-с-у--. Є т---- б----- і с----- Є т-к-ж б-с-й- і с-у-а- ----------------------- Є також басейн і сауна. 0
Y- ta--zh--as--̆--i-sauna. Y- t----- b------ i s----- Y- t-k-z- b-s-y-n i s-u-a- -------------------------- YE takozh basey̆n i sauna.
Ja golfiväljak. І є-мі-ц- д-я -о--фу. І є м---- д-- г------ І є м-с-е д-я г-л-ф-. --------------------- І є місце для гольфу. 0
I--- -i-ts--d-----o--fu. I y- m----- d--- h------ I y- m-s-s- d-y- h-l-f-. ------------------------ I ye mistse dlya holʹfu.
Mis telekast tuleb? Щ--й-- на-тел--а-енні? Щ- й-- н- т----------- Щ- й-е н- т-л-б-ч-н-і- ---------------------- Що йде на телебаченні? 0
S--ho-y--------el--a-he-ni? S---- y--- n- t------------ S-c-o y-d- n- t-l-b-c-e-n-? --------------------------- Shcho y̆de na telebachenni?
Hetkel tuleb jalgpallimäng. С------е-ф--бо----й--ат-. С--- й-- ф--------- м---- С-м- й-е ф-т-о-ь-и- м-т-. ------------------------- Саме йде футбольний матч. 0
S-me y̆d--f-----ʹn-----a-c-. S--- y--- f---------- m----- S-m- y-d- f-t-o-ʹ-y-̆ m-t-h- ---------------------------- Same y̆de futbolʹnyy̆ match.
Saksa meeskond mängib Inglismaa vastu. Н-мец-ка к--а----грає --о---------с-ко-. Н------- к------ г--- п---- а----------- Н-м-ц-к- к-м-н-а г-а- п-о-и а-г-і-с-к-ї- ---------------------------------------- Німецька команда грає проти англійської. 0
N-m-t-ʹ-- k-mand- h-a-e -roty an-l-y̆sʹk--̈. N-------- k------ h---- p---- a------------- N-m-t-ʹ-a k-m-n-a h-a-e p-o-y a-h-i-̆-ʹ-o-̈- -------------------------------------------- Nimetsʹka komanda hraye proty anhliy̆sʹkoï.
Kes võidab? Х-о---г-ає? Х-- в------ Х-о в-г-а-? ----------- Хто виграє? 0
Khto v-h-a-e? K--- v------- K-t- v-h-a-e- ------------- Khto vyhraye?
Mul ei ole aimugi. Я-н--з-аю. Я н- з---- Я н- з-а-. ---------- Я не знаю. 0
YA----znay-. Y- n- z----- Y- n- z-a-u- ------------ YA ne znayu.
Praegu on seis võrdne. Пок--щ---і--я. П--- щ- н----- П-к- щ- н-ч-я- -------------- Поки що нічия. 0
Po-- s--ho n-c---a. P--- s---- n------- P-k- s-c-o n-c-y-a- ------------------- Poky shcho nichyya.
Väljakukohtunik on Belgiast. А-б----з----ь--ї. А----- з Б------- А-б-т- з Б-л-г-ї- ----------------- Арбітр з Бельгії. 0
Arbi-r - Be-ʹhii-. A----- z B-------- A-b-t- z B-l-h-i-. ------------------ Arbitr z Belʹhiï.
Nüüd tuleb karistuslöök. З--а- -уд- пена----. З---- б--- п-------- З-р-з б-д- п-н-л-т-. -------------------- Зараз буде пенальті. 0
Z---z b-----ena--t-. Z---- b--- p-------- Z-r-z b-d- p-n-l-t-. -------------------- Zaraz bude penalʹti.
Värav! Üks null! Г-л- О--н--н-ль! Г--- О---- н---- Г-л- О-и-: н-л-! ---------------- Гол! Один: нуль! 0
H-l--Odyn------! H--- O---- n---- H-l- O-y-: n-l-! ---------------- Hol! Odyn: nulʹ!

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ainult tugevad sõnad jäävad ellu!

Harva kasutatavad sõnad muutuvad rohkem kui sõnad, mida kasutatakse sageli. See võib olla tingitud evolutsiooni seadustest. Ühised geenid muutuvad aja jooksul vähem. Nad on oma vormilt stabiilsemad. Ja ilmselt kehtib sama ka sõna puhul! Uuringus anti hinnanguid inglise keele tegusõnadele. Praeguseid tegusõna vorme võrreldi vanade vormidega. Inglise keeles on kümme kõige levinumat tegusõna ebareeglipärased. Enamik teisi tegusõnu on reeglipärased. Kuid keskajal olid enamik tegusõnu ebareeglipärased. Niisiis said ebareeglipärased verbid, mida kasutati harva reeglipäraseks. 300 aasta pärast pole inglise keeles säilinud peaaegu üldse ebareeglipäraseid verbe. Teised teadustööd näitavad ka, et keeled on valikulised nagu geenidki. Teadlased võrreldes erinevate keelte tavalisi sõnu. Nad valisid välja sarnase tähendusega sõnad. Üheks sellekohaseks näiteks on sõnad: water, Wasser, vatten . Nendel sõnadel on sama päritolu ja seepärast on nad üksteisega väga sarnased. Kuna nad on olulised sõnad, kasutatakse neid tihedalt kõigis keeltes. Nii suudavad nad säilitada oma vormi - ja jäävad üksteisega sarnaseks ka tänapäeval. Vähem olulised sõnad muutuvad palju kiiremini. Pigem asendatakse need teiste sõnadega. Harva kasutatavad eirstuvad üksteistest eri keeltes. Miks harva kasutatavad sõnad muutuvad, on siiani ebaselge. On võimalik, et neid kasutatakse või hääldatakse tihti valesti. See on tingitud asjaolust, et sõna ei ole rääkijale tuttav. Kuid võib olla, et olulised sõnad peavadki alati samaks jääma. Sest ainult siis saadakse neist õigesti aru. Ja sõnad on selleks, et neid mõista...
Kas sa teadsid?
Ukraina keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses vene ja valgevene keelega. Ukraina keelt räägib rohkem kui 40 miljonit inimest. Vene ja poola keele järel on see kõige räägitum slaavi keel. Ukraina keel arenes 18. sajandi lõpul rahvakeelest. Tol ajal tekkis eraldiseisev kirjakeel ning sellega ka oma kirjandus. Tänapäeval on väga palju ukraina keele dialekte, mis jagunevad kolme põhigruppi. Sõnavara, lauseehitus ja fonoloogia meenutavad väga teisi slaavi keeli. See tuleneb sellest, et slaavi keeled arenesid välja üsna hiljuti. Tänu Ukraina geograafilisele asukohale on keeles palju poola- ja venekeelseid mõjutusi. Grammatika eristab seitset käänet. Ukrainakeelsed omadussõnad näitavad ära suhte inimeste või asjadega. Olenevalt valitud sõnavormist saab rääkija ka oma emotsionaalset seisundit näidata. Veel üks ukraina keele tunnusmärk on selle eriti meloodiline kõla. Kes armastab keeli, mis kõlavad nagu muusika, peaks ukraina keelt õppima!