Vestmik

et Omadussõnad 2   »   no Adjektiv 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [syttini]

Adjektiv 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Je---ar -n--l---jol---å -e-. J-- h-- e- b-- k---- p- m--- J-g h-r e- b-å k-o-e p- m-g- ---------------------------- Jeg har en blå kjole på meg. 0
Mul on punane kleit seljas. Je- --r-e------k---e--å m-g. J-- h-- e- r-- k---- p- m--- J-g h-r e- r-d k-o-e p- m-g- ---------------------------- Jeg har en rød kjole på meg. 0
Mul on roheline kleit seljas. Jeg ha- -- g-ø-- kjole ---me-. J-- h-- e- g---- k---- p- m--- J-g h-r e- g-ø-n k-o-e p- m-g- ------------------------------ Jeg har en grønn kjole på meg. 0
Ma ostan musta koti. Jeg -jøp-r e- -v-rt --s--. J-- k----- e- s---- v----- J-g k-ø-e- e- s-a-t v-s-e- -------------------------- Jeg kjøper en svart veske. 0
Ma ostan pruuni koti. J-g--jøper--n-brun-veske. J-- k----- e- b--- v----- J-g k-ø-e- e- b-u- v-s-e- ------------------------- Jeg kjøper en brun veske. 0
Ma ostan valge koti. J-g----p----n---it--e---. J-- k----- e- h--- v----- J-g k-ø-e- e- h-i- v-s-e- ------------------------- Jeg kjøper en hvit veske. 0
Mul on vaja uut autot. J-- -re---- e---- b-l. J-- t------ e- n- b--- J-g t-e-g-r e- n- b-l- ---------------------- Jeg trenger en ny bil. 0
Mul on vaja kiiret autot. Jeg t-e--er--n r-s-----. J-- t------ e- r--- b--- J-g t-e-g-r e- r-s- b-l- ------------------------ Jeg trenger en rask bil. 0
Mul on vaja mugavat autot. J-----------en-k--f-r-ab-- b-l. J-- t------ e- k---------- b--- J-g t-e-g-r e- k-m-o-t-b-l b-l- ------------------------------- Jeg trenger en komfortabel bil. 0
Seal üleval elab vana naine. D---o-p- b----et-en-g-m-el --m-. D-- o--- b-- d-- e- g----- d---- D-r o-p- b-r d-t e- g-m-e- d-m-. -------------------------------- Der oppe bor det en gammel dame. 0
Seal üleval elab paks naine. De- ---e---r --t ---tju-- -am-. D-- o--- b-- d-- e- t---- d---- D-r o-p- b-r d-t e- t-u-k d-m-. ------------------------------- Der oppe bor det en tjukk dame. 0
Seal all elab uudishimulik naine. Der--e-e -or--et e- n-s--e---------. D-- n--- b-- d-- e- n--------- d---- D-r n-d- b-r d-t e- n-s-j-r-i- d-m-. ------------------------------------ Der nede bor det en nysgjerrig dame. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. G-e--ene ---- --r -y-g--ig- -olk. G------- v--- v-- h-------- f---- G-e-t-n- v-r- v-r h-g-e-i-e f-l-. --------------------------------- Gjestene våre var hyggelige folk. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. G-e-t-ne v-re-va--h-f--ge-f---. G------- v--- v-- h------ f---- G-e-t-n- v-r- v-r h-f-i-e f-l-. ------------------------------- Gjestene våre var høflige folk. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. G-esten--v--e v-r---ter--san-e f---. G------- v--- v-- i----------- f---- G-e-t-n- v-r- v-r i-t-r-s-a-t- f-l-. ------------------------------------ Gjestene våre var interessante folk. 0
Mul on armsad lapsed. Jeg har-sn-ll- --r-. J-- h-- s----- b---- J-g h-r s-i-l- b-r-. -------------------- Jeg har snille barn. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. Me--n-boen- har f--k-----rn. M-- n------ h-- f----- b---- M-n n-b-e-e h-r f-e-k- b-r-. ---------------------------- Men naboene har frekke barn. 0
Kas teie lapsed on head? Er b-rna----e -y--ge? E- b---- d--- l------ E- b-r-a d-n- l-d-g-? --------------------- Er barna dine lydige? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...