Vestmik

et Ettevalmistused reisiks   »   no Reiseforberedelser

47 [nelikümmend seitse]

Ettevalmistused reisiks

Ettevalmistused reisiks

47 [førtisju]

Reiseforberedelser

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Sa pead meie kohvri pakkima! D---- pakk----ff-rten----. D- m- p---- k-------- v--- D- m- p-k-e k-f-e-t-n v-r- -------------------------- Du må pakke kofferten vår. 0
Sa ei tohi midagi unustada! D---- ---e-gle--e n-e. D- m- i--- g----- n--- D- m- i-k- g-e-m- n-e- ---------------------- Du må ikke glemme noe. 0
Sul on suurt kohvrit vaja! Du-----g-r e---t-r ----e--. D- t------ e- s--- k------- D- t-e-g-r e- s-o- k-f-e-t- --------------------------- Du trenger en stor koffert. 0
Ära passi unusta! I--e gl-- -e--epa-s-t. I--- g--- r----------- I-k- g-e- r-i-e-a-s-t- ---------------------- Ikke glem reisepasset. 0
Ära lennupiletit unusta! I------e- --yb-l-et----. I--- g--- f------------- I-k- g-e- f-y-i-l-t-e-e- ------------------------ Ikke glem flybillettene. 0
Ära reisitšekke unusta! I-ke-gle- reis-s--kke-e. I--- g--- r------------- I-k- g-e- r-i-e-j-k-e-e- ------------------------ Ikke glem reisesjekkene. 0
Võta päikesekreem kaasa. T- m-d d-- -o-kr--. T- m-- d-- s------- T- m-d d-g s-l-r-m- ------------------- Ta med deg solkrem. 0
Võta päikeseprillid kaasa. Ta---d --g -o-br---ene. T- m-- d-- s----------- T- m-d d-g s-l-r-l-e-e- ----------------------- Ta med deg solbrillene. 0
Võta päikesemüts kaasa. T--me- de--solh--t--. T- m-- d-- s--------- T- m-d d-g s-l-a-t-n- --------------------- Ta med deg solhatten. 0
Võtad sa tänavakaardi kaasa? V-l -- t- med de- b---r-? V-- d- t- m-- d-- b------ V-l d- t- m-d d-g b-k-r-? ------------------------- Vil du ta med deg bykart? 0
Võtad sa reisijuhi kaasa? Vi- -- t---e- -eg r--------e? V-- d- t- m-- d-- r---------- V-l d- t- m-d d-g r-i-e-u-d-? ----------------------------- Vil du ta med deg reiseguide? 0
Võtad sa vihmavarju kaasa? V-l d- -- --- -e--p--a-l-? V-- d- t- m-- d-- p------- V-l d- t- m-d d-g p-r-p-y- -------------------------- Vil du ta med deg paraply? 0
Mõtle pükstele, särkidele, sokkidele. Hu-k-b--s--e, --jor-en---- ---k--e. H--- b------- s-------- o- s------- H-s- b-k-e-e- s-j-r-e-e o- s-k-e-e- ----------------------------------- Husk buksene, skjortene og sokkene. 0
Mõtle lipsudele, vöödele, jakkidele. Hu-k--l---e--, ---ten--o- ----sjakk-ne. H--- s-------- b------ o- d------------ H-s- s-i-s-n-, b-l-e-e o- d-e-s-a-k-n-. --------------------------------------- Husk slipsene, beltene og dressjakkene. 0
Mõtle pidžaamadele, öösärkidele ja T-särkidele. H-s- -yja--e-e- -a--kj--e----- t---jort-n-. H--- p--------- n---------- o- t----------- H-s- p-j-m-e-e- n-t-k-o-e-e o- t-s-j-r-e-e- ------------------------------------------- Husk pyjamaene, nattkjolene og t-skjortene. 0
Sul on vaja kingi, sandaale ja saapaid. Du--re---- s--, -an-a--r-o----øv---. D- t------ s--- s------- o- s------- D- t-e-g-r s-o- s-n-a-e- o- s-ø-l-r- ------------------------------------ Du trenger sko, sandaler og støvler. 0
Sul on vaja taskurätte, seepi ja küünekääre. Du-t--n----l---et--kle----å---o- --g-esa--. D- t------ l------------ s--- o- n--------- D- t-e-g-r l-m-e-ø-k-e-, s-p- o- n-g-e-a-s- ------------------------------------------- Du trenger lommetørkler, såpe og neglesaks. 0
Sul on vaja kammi, hambaharja ja hambapastat. Du tre--er--n ka----n-t-nn---st---g-t---k---. D- t------ e- k--- e- t--------- o- t-------- D- t-e-g-r e- k-m- e- t-n-b-r-t- o- t-n-k-e-. --------------------------------------------- Du trenger en kam, en tannbørste og tannkrem. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keelte tulevik

Hiina keelt räägib rohkem kui 1,3 miljardit inimest. Hiina keel on kõige kõneldum keel maailmas. Nii jääb see ka paljude aastate pärast. Paljude teiste keelte jaoks ei paista tuleviku nii helge. Kuna paljud kohalikud keeled surevad välja. Praegu räägitakse umbes 6000 erinevat keelt. Kuid eksperdide arvates on enamik neist väljasuremisohus. Umbes 90% kõikidest keeltest kaovad. Enamik neist surevad välja juba sel sajandil. See tähendab, et iga päev kaob üks keel. Tulevikus muutub ka individuaalkeelte tähendus. Inglise keel on hetkel veel teisel kohal. Emakeelena kõnelejate arv aga ei jää samaks. Selle eest vastutab demograafiline areng. Mõne aastakümne pärast domineerivad juba teised keeled. Hindi/urdu ja araabia keel on peagi 2. ja 3. kohal. Inglise keelele jääb 4. koht. Saksa keel jääb täiesti esikümnest välja. Malai keel aga hakkab kuuluma tähtsamate keelte hulka. Kuigi palju keeli sureb välja, tekib ka uusi. Neist saavad hübriidkeeled. Keelehübriidide hakatakse eelkõige rääkima linnades. Arenevad täiesti uued keelevariandid. Nii et tulevikus saab olema mitmeid inglise keele vorme. Kogu maailmas kasvab oluliselt kakskeelsete inimeste hulk. Kuidas me räägime tulevikus, on hetkel veel ebaselge. Kuid isegi 100 aasta pärast on siiski olemas erinevad keeled. Seega õppimine ei lõppe niipea...
Kas sa teadsid?
Tšehhi keel on umbes 12 miljoni inimese emakeel. See kuulub lääneslaavi keelte hulka. Tšehhi ja slovaki keeled on väga sarnased. See on sellepärast, et neil mõlemal keelel on ühine minevik. Sellest hoolimata erinevad need keeled nii mõneski aspektis. Noorematel tšehhidel ja slovakkidel on mõnikord raskusi teineteisest arusaamisega. Leidub ka rääkijaid, kes ühte segakeelt kasutavad. Tšehhi kõnekeel eristub selgelt kirjakeelest. Võib öelda, et kõrgtšehhi keel eksisteerib peamiselt kirjavormis. Suuliselt kasutatakse seda ainult ametlikel üritustel või meedias. See range eraldamine on tšehhi keele tähtis iseloomujoon. Tšehhi keele grammatika ei ole väga lihtne. Näiteks on neil seitse käänet ja neli sugu. Lisaks pakub õppimine palju lõbu. Seejuures õpitakse palju uut.