Vestmik

et Kaubamajas   »   no I butikken

52 [viiskümmend kaks]

Kaubamajas

Kaubamajas

52 [femtito]

I butikken

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Lähme kaubamajja? S-al -- -å---l---t----n? Skal vi gå til butikken? S-a- v- g- t-l b-t-k-e-? ------------------------ Skal vi gå til butikken? 0
Ma pean sisseoste tegema. J-g-m--k-øp------ ----. Jeg må kjøpe noen ting. J-g m- k-ø-e n-e- t-n-. ----------------------- Jeg må kjøpe noen ting. 0
Ma tahan palju sisseoste teha. J-g--i- -a-d-- -ye. Jeg vil handle mye. J-g v-l h-n-l- m-e- ------------------- Jeg vil handle mye. 0
Kus on bürookaubad? H--- e- kont---r---l-ne? Hvor er kontorartiklene? H-o- e- k-n-o-a-t-k-e-e- ------------------------ Hvor er kontorartiklene? 0
Mul on vaja ümbrikke ja kirjapaberit. J-g--re-g---k---ol--t-r o--b-ev-ap-r. Jeg trenger konvolutter og brevpapir. J-g t-e-g-r k-n-o-u-t-r o- b-e-p-p-r- ------------------------------------- Jeg trenger konvolutter og brevpapir. 0
Mul on vaja tindipliiatseid ja markereid. J----re--er -u-e-e-ne- o---arg-----te-. Jeg trenger kulepenner og fargestifter. J-g t-e-g-r k-l-p-n-e- o- f-r-e-t-f-e-. --------------------------------------- Jeg trenger kulepenner og fargestifter. 0
Kus on mööbel? Hv-- er-m--lene? Hvor er møblene? H-o- e- m-b-e-e- ---------------- Hvor er møblene? 0
Mul on vaja kappi ja kummutit. Jeg --e-ger et --ap o- en ---m--e. Jeg trenger et skap og en kommode. J-g t-e-g-r e- s-a- o- e- k-m-o-e- ---------------------------------- Jeg trenger et skap og en kommode. 0
Mul on vaja kirjutuslauda ja raamaturiiulit. J-g--renge- -- ---iv-bor- ----- hy-l-. Jeg trenger et skrivebord og en hylle. J-g t-e-g-r e- s-r-v-b-r- o- e- h-l-e- -------------------------------------- Jeg trenger et skrivebord og en hylle. 0
Kus on mänguasjad? H-o--e- -eket-yet? Hvor er leketøyet? H-o- e- l-k-t-y-t- ------------------ Hvor er leketøyet? 0
Mul on vaja nukku ja kaisukaru. Je---r--g-r--i-d---e-og -n bamse. Jeg trenger ei dukke og en bamse. J-g t-e-g-r e- d-k-e o- e- b-m-e- --------------------------------- Jeg trenger ei dukke og en bamse. 0
Mul on vaja jalgpalli ja malemängu. J---t-enge- -n-f-tball og--t-sj--k--il-. Jeg trenger en fotball og et sjakkspill. J-g t-e-g-r e- f-t-a-l o- e- s-a-k-p-l-. ---------------------------------------- Jeg trenger en fotball og et sjakkspill. 0
Kus on tööriistad? Hv-r-er---r--øy-t? Hvor er verktøyet? H-o- e- v-r-t-y-t- ------------------ Hvor er verktøyet? 0
Mul on vaja haamrit ja saagi. Jeg ---n--- en--a-me--o- -i -a-g. Jeg trenger en hammer og ei tang. J-g t-e-g-r e- h-m-e- o- e- t-n-. --------------------------------- Jeg trenger en hammer og ei tang. 0
Mul on vaja puuri ja kruvikeerajat. Je---r--g-r -t-b---og -n-s-r-t-e-k-r. Jeg trenger et bor og en skrutrekker. J-g t-e-g-r e- b-r o- e- s-r-t-e-k-r- ------------------------------------- Jeg trenger et bor og en skrutrekker. 0
Kus on ehted? H--- -- s----en-? Hvor er smykkene? H-o- e- s-y-k-n-? ----------------- Hvor er smykkene? 0
Mul on vaja ketti ja käevõru. Je--t--nge--e--h-lskjede--g-et --mb-n-. Jeg trenger en halskjede og et armbånd. J-g t-e-g-r e- h-l-k-e-e o- e- a-m-å-d- --------------------------------------- Jeg trenger en halskjede og et armbånd. 0
Mul on vaja sõrmust ja kõrvarõngaid. J-- tre-ge--e- r-ng-o- ----ob--r. Jeg trenger en ring og øredobber. J-g t-e-g-r e- r-n- o- ø-e-o-b-r- --------------------------------- Jeg trenger en ring og øredobber. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Naised on keeleliselt andekamad kui mehed!

Naised on täpselt sama intelligentsed kui mehed. Keskmiselt on neil sama intelligentsustase. Kuid soolised pädevused on neil erinevad. Näiteks mehed mõtlevad paremini kolmemõõtmeliselt. Samuti lahendadavad nad paremini matemaatilisi probleeme. Naisel on aga parem mälu. Ja nad omandavad paremini keeli. Õigekirjas ja grammatikas teevad naised vähem vigu. Neil on ka suurem sõnavara ja nad loevad ladusamalt. Seetõttu nad on nad keeletestides tavaliselt edukamad. Naiste keeletaju põhjus peitub ajust. Meeste ja naiste aju on erinevalt korrasdatud. Aju vasak poolkera tegeleb keelega. See piirkond kontrollib keelelisi protsesse. Vaatamata sellele kasutavad naised keele töötlemisel mõlemat aju poolkera. Lisaks suudavad kaks aju poolt omavahel edukamalt mõtteid vahetada. Niisiis on naiste aju kõne töötlemiseks aktiivsem. Ja naised suudavad keelt töödelda tõhusamalt. Kuidas meeste ja naiste ajud erinevad, on siiani teadmata. Mõned teadlased usuvad, sellel on bioloogilised põhjused. Aju arengut mõjutavad naiste ja meeste geenid. Naised ja mehed on erinevad ka hormoonide tõttu. Teised ütlevad, et meie arengut mõjutab meie kasvatus. Tüdrukud räägivad ja loevad rohkem. Noored poisid aga saavad rohkem mehaanilisi mänguasju. Seega võib olla tõsi, et meie keskkond kujundab ka meie aju. Samas on osad erinevused, mis on ühesugused kogu maailmas. Ja lapsi kasvatatakse igas kultuuris erinevalt. ...
Kas sa teadsid?
Vietnami keel kuulub moni-khmeeri keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 80 miljonile inimesele. See ei ole suguluses hiina keelega. Suur osa sõnavarast pärineb aga hiina keelest. See tuleneb sellest, et Hiina domineeris Vietnami 1000 aastat. Koloniaalajal oli keelearengule suur mõju prantsuse keelel. Vietnami keel on toonkeel. See tähendab, et silpide toonikõrgus otsustab nende tähenduse. Vale hääldus võib öeldut muuta või hoopis mõttetuks muuta. Kokku eristatakse vietnami keeles kuut erinevat toonikõrgust. Tänapäeval kirjutatakse keelt ladina tähestikus. Varem kasutati hiina kirjamärke. Kuna vietnami keel on isoleeriv keel, ei käänata selles sõnu. Seda keelt ei ole veel palju uuritud... Avastage see, see tasub end tõesti ära!