Vestmik

et Sport   »   eo Sporto

49 [nelikümmend üheksa]

Sport

Sport

49 [kvardek naŭ]

Sporto

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Kas sa teed sporti? Ĉ---i-s-ort-s? Ĉ- v- s------- Ĉ- v- s-o-t-s- -------------- Ĉu vi sportas? 0
Jah, ma pean end liigutama. Je-- m----vas -----k-er-i. J--- m- d---- i-- e------- J-s- m- d-v-s i-m e-z-r-i- -------------------------- Jes, mi devas iom ekzerci. 0
Ma käin spordiklubis. Mi-e-t---spo------a--. M- e---- s------------ M- e-t-s s-o-t-l-b-n-. ---------------------- Mi estas sportklubano. 0
Me mängime jalgpalli. N- ---bal--. N- f-------- N- f-t-a-a-. ------------ Ni futbalas. 0
Mõnikord me ujume. N--f--e-naĝ-s. N- f--- n----- N- f-j- n-ĝ-s- -------------- Ni foje naĝas. 0
Või sõidame rattaga. Aŭ-n--bi-ik---. A- n- b-------- A- n- b-c-k-a-. --------------- Aŭ ni biciklas. 0
Meie linnas on jalgpallistaadion. Est-s f-t-----a---no-e---i--u--o. E---- f------------- e- n-- u---- E-t-s f-t-a-s-a-i-n- e- n-a u-b-. --------------------------------- Estas futbalstadiono en nia urbo. 0
Siin on ka saunaga ujumisbassein. A-kaŭ-est-s -aĝe-- -un----n-jo. A---- e---- n----- k-- s------- A-k-ŭ e-t-s n-ĝ-j- k-n s-ŭ-e-o- ------------------------------- Ankaŭ estas naĝejo kun saŭnejo. 0
Ja golfiväljak. K-----t-s --lf--o. K-- e---- g------- K-j e-t-s g-l-e-o- ------------------ Kaj estas golfejo. 0
Mis telekast tuleb? Ki----ta--e--la -elevi--? K-- e---- e- l- t-------- K-o e-t-s e- l- t-l-v-d-? ------------------------- Kio estas en la televido? 0
Hetkel tuleb jalgpallimäng. Nu- --ta- ---b-l- -u--. N-- e---- f------ l---- N-n e-t-s f-t-a-a l-d-. ----------------------- Nun estas futbala ludo. 0
Saksa meeskond mängib Inglismaa vastu. L- -er--na t--mo ---a--ko--raŭ-----ng--. L- g------ t---- l---- k------ l- a----- L- g-r-a-a t-a-o l-d-s k-n-r-ŭ l- a-g-a- ---------------------------------------- La germana teamo ludas kontraŭ la angla. 0
Kes võidab? Ki- -sta--ve---nta? K-- e---- v-------- K-u e-t-s v-n-a-t-? ------------------- Kiu estas venkanta? 0
Mul ei ole aimugi. M- --te-ne------ pr- t--. M- t--- n- s---- p-- t--- M- t-t- n- s-i-s p-i t-o- ------------------------- Mi tute ne scias pri tio. 0
Praegu on seis võrdne. N-n-e--l-e--l--s. N-- e------------ N-n e-a-r-z-l-a-. ----------------- Nun egalrezultas. 0
Väljakukohtunik on Belgiast. La --dju-i--- ven-- -- --l---o. L- l--------- v---- e- B------- L- l-d-u-i-t- v-n-s e- B-l-u-o- ------------------------------- La ludjuĝisto venas el Belgujo. 0
Nüüd tuleb karistuslöök. Nun-es--s--e-a--. N-- e---- p------ N-n e-t-s p-n-l-. ----------------- Nun estas penalo. 0
Värav! Üks null! G--on- Un- ----u-o! G----- U-- j- n---- G-l-n- U-u j- n-l-! ------------------- Golon! Unu je nulo! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ainult tugevad sõnad jäävad ellu!

Harva kasutatavad sõnad muutuvad rohkem kui sõnad, mida kasutatakse sageli. See võib olla tingitud evolutsiooni seadustest. Ühised geenid muutuvad aja jooksul vähem. Nad on oma vormilt stabiilsemad. Ja ilmselt kehtib sama ka sõna puhul! Uuringus anti hinnanguid inglise keele tegusõnadele. Praeguseid tegusõna vorme võrreldi vanade vormidega. Inglise keeles on kümme kõige levinumat tegusõna ebareeglipärased. Enamik teisi tegusõnu on reeglipärased. Kuid keskajal olid enamik tegusõnu ebareeglipärased. Niisiis said ebareeglipärased verbid, mida kasutati harva reeglipäraseks. 300 aasta pärast pole inglise keeles säilinud peaaegu üldse ebareeglipäraseid verbe. Teised teadustööd näitavad ka, et keeled on valikulised nagu geenidki. Teadlased võrreldes erinevate keelte tavalisi sõnu. Nad valisid välja sarnase tähendusega sõnad. Üheks sellekohaseks näiteks on sõnad: water, Wasser, vatten . Nendel sõnadel on sama päritolu ja seepärast on nad üksteisega väga sarnased. Kuna nad on olulised sõnad, kasutatakse neid tihedalt kõigis keeltes. Nii suudavad nad säilitada oma vormi - ja jäävad üksteisega sarnaseks ka tänapäeval. Vähem olulised sõnad muutuvad palju kiiremini. Pigem asendatakse need teiste sõnadega. Harva kasutatavad eirstuvad üksteistest eri keeltes. Miks harva kasutatavad sõnad muutuvad, on siiani ebaselge. On võimalik, et neid kasutatakse või hääldatakse tihti valesti. See on tingitud asjaolust, et sõna ei ole rääkijale tuttav. Kuid võib olla, et olulised sõnad peavadki alati samaks jääma. Sest ainult siis saadakse neist õigesti aru. Ja sõnad on selleks, et neid mõista...
Kas sa teadsid?
Ukraina keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses vene ja valgevene keelega. Ukraina keelt räägib rohkem kui 40 miljonit inimest. Vene ja poola keele järel on see kõige räägitum slaavi keel. Ukraina keel arenes 18. sajandi lõpul rahvakeelest. Tol ajal tekkis eraldiseisev kirjakeel ning sellega ka oma kirjandus. Tänapäeval on väga palju ukraina keele dialekte, mis jagunevad kolme põhigruppi. Sõnavara, lauseehitus ja fonoloogia meenutavad väga teisi slaavi keeli. See tuleneb sellest, et slaavi keeled arenesid välja üsna hiljuti. Tänu Ukraina geograafilisele asukohale on keeles palju poola- ja venekeelseid mõjutusi. Grammatika eristab seitset käänet. Ukrainakeelsed omadussõnad näitavad ära suhte inimeste või asjadega. Olenevalt valitud sõnavormist saab rääkija ka oma emotsionaalset seisundit näidata. Veel üks ukraina keele tunnusmärk on selle eriti meloodiline kõla. Kes armastab keeli, mis kõlavad nagu muusika, peaks ukraina keelt õppima!