Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 2   »   no Bisetninger med at 2

92 [üheksakümmend kaks]

Kõrvallaused sõnaga et 2

Kõrvallaused sõnaga et 2

92 [nittito]

Bisetninger med at 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Mind ärritab, et sa norskad. D-- irr-te-er--e- a- du--n-r-er. D-- i-------- m-- a- d- s------- D-t i-r-t-r-r m-g a- d- s-o-k-r- -------------------------------- Det irriterer meg at du snorker. 0
Mind ärritab, et sa nii palju õlut jood. De---r----r-r-m-g-at--- d--kk-r ---mye--l. D-- i-------- m-- a- d- d------ s- m-- ø-- D-t i-r-t-r-r m-g a- d- d-i-k-r s- m-e ø-. ------------------------------------------ Det irriterer meg at du drikker så mye øl. 0
Mind ärritab, et sa nii hilja tuled. D-- irr-tere- meg--t-d-------- -- -en-. D-- i-------- m-- a- d- k----- s- s---- D-t i-r-t-r-r m-g a- d- k-m-e- s- s-n-. --------------------------------------- Det irriterer meg at du kommer så sent. 0
Ma arvan, et tal on arsti vaja. J-- t-o- -at)--a- t-en-e--en --g-. J-- t--- (--- h-- t------ e- l---- J-g t-o- (-t- h-n t-e-g-r e- l-g-. ---------------------------------- Jeg tror (at) han trenger en lege. 0
Ma arvan, et ta on haige. Je---ro---at- han--- sy-. J-- t--- (--- h-- e- s--- J-g t-o- (-t- h-n e- s-k- ------------------------- Jeg tror (at) han er syk. 0
Ma arvan, et ta nüüd magab. J-g-t--- (--- ha--so------. J-- t--- (--- h-- s---- n-- J-g t-o- (-t- h-n s-v-r n-. --------------------------- Jeg tror (at) han sover nå. 0
Me loodame, et ta abiellub meie tütrega. Vi hå--r (-t) -an-v-l -i--e-s-- --- -a----- -år. V- h---- (--- h-- v-- g---- s-- m-- d------ v--- V- h-p-r (-t- h-n v-l g-f-e s-g m-d d-t-e-a v-r- ------------------------------------------------ Vi håper (at) han vil gifte seg med dattera vår. 0
Me loodame, et tal on palju raha. Vi h---- (-t)----------y- p-n---. V- h---- (--- h-- h-- m-- p------ V- h-p-r (-t- h-n h-r m-e p-n-e-. --------------------------------- Vi håper (at) han har mye penger. 0
Me loodame, et ta on miljonär. Vi -å-er---t)---n--r-m-l-i--æ-. V- h---- (--- h-- e- m--------- V- h-p-r (-t- h-n e- m-l-i-n-r- ------------------------------- Vi håper (at) han er millionær. 0
Ma kuulsin, et su naisega juhtus õnnetus. J-g --- hø-- a- -ona--i had-e ----l-k-e. J-- h-- h--- a- k--- d- h---- e- u------ J-g h-r h-r- a- k-n- d- h-d-e e- u-y-k-. ---------------------------------------- Jeg har hørt at kona di hadde en ulykke. 0
Ma kuulsin, et ta lamab haiglas. Je- h-- -ør---t hun -igg-r -å ---ehu-e-. J-- h-- h--- a- h-- l----- p- s--------- J-g h-r h-r- a- h-n l-g-e- p- s-k-h-s-t- ---------------------------------------- Jeg har hørt at hun ligger på sykehuset. 0
Ma kuulsin, et su auto on täiesti katki. Je- h-r -ør--a- b--en -i-----to------delag-. J-- h-- h--- a- b---- d-- e- t----- ø------- J-g h-r h-r- a- b-l-n d-n e- t-t-l- ø-e-a-t- -------------------------------------------- Jeg har hørt at bilen din er totalt ødelagt. 0
Mind rõõmustab, et te tulite. J-g-e--g-ad --r--- -u-kom. J-- e- g--- f-- a- d- k--- J-g e- g-a- f-r a- d- k-m- -------------------------- Jeg er glad for at du kom. 0
Mind rõõmustab, et te huvitatud olete. De-----d---m-g ----- e- --t-r--ser-. D-- g----- m-- a- d- e- i----------- D-t g-e-e- m-g a- d- e- i-t-r-s-e-t- ------------------------------------ Det gleder meg at du er interessert. 0
Mind rõõmustab, et te maja osta soovite. Det-g---e----g-a---u-v-l k---e h--e-. D-- g----- m-- a- d- v-- k---- h----- D-t g-e-e- m-g a- d- v-l k-ø-e h-s-t- ------------------------------------- Det gleder meg at du vil kjøpe huset. 0
Ma kardan, et viimane buss on juba läinud. J-g -- -ed----r-a- d-n -is-e-bu--e--ha--g-tt. J-- e- r--- f-- a- d-- s---- b----- h-- g---- J-g e- r-d- f-r a- d-n s-s-e b-s-e- h-r g-t-. --------------------------------------------- Jeg er redd for at den siste bussen har gått. 0
Ma kardan, et me peame takso võtma. J-g -r re-d f-r--- -- må-t--en-d---je. J-- e- r--- f-- a- v- m- t- e- d------ J-g e- r-d- f-r a- v- m- t- e- d-o-j-. -------------------------------------- Jeg er redd for at vi må ta en drosje. 0
Ma kardan, et mul ei ole raha kaasas. J-- e- --d--for-a- -eg--kke-har-pe--e--med-m--. J-- e- r--- f-- a- j-- i--- h-- p----- m-- m--- J-g e- r-d- f-r a- j-g i-k- h-r p-n-e- m-d m-g- ----------------------------------------------- Jeg er redd for at jeg ikke har penger med meg. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Žestidest kõneni

Rääkides ja kuulates teeb meie aju palju tööd. Ta peab töötlema keelelisi signaale. Signaalide alla käivad ka viiped ja sümbolid. Neid kasutas inimene veel enne rääkima hakkamist. Mõned sümbolid on mõistetavad kõigis kultuurides. Teisi tuleb aga õppida. Neist pole võimalik aru saada vaid peale vaadates. Viipeid ja sümboleid töödeldakse samamoodi kui kõnet. Ja neid töödeldakse samas aju piirkonnas! Uus teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased uurisid mitut katsealust. Katsealused pidid vaatama mitut videolõiku. Videote vaatamise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Ühes grupis väljendati videote abil palju erinevaid asju. Selleks kasutati liikumist, sümboleid ja kõnet. Teine katsegrupp vaatas teistsuguseid videolõike. Antud videod olid seosetud. Seal polnud kõnet, žeste ega sümboleid. Neis puudus tähendus. Mõõtmise abil said teadlased teada, kus mis infot töödeldi. Nad võrdlesid katsealuste ajude aktiivsuseid. Kõik, millel oli tähendus, analüüsiti samas aju piirkonnas. Antud katse tulemused on väga huvitavad. See näitab, kuidas meie aju on aegade jaooksul keelt õppinud. Kõigepealt suhtles inimene žestide abil. Hiljem arenes välja keel. Ajul tuli seega õppida töötlema kõnet nagu ta töötles viipeid. Kokkuvõttes uuendas aju justkui vana versiooni...