Vestmik

et Minevik 2   »   no Fortid 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [åttito]

Fortid 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? Må--e -u --n-e -mb----s-n? Måtte du ringe ambulansen? M-t-e d- r-n-e a-b-l-n-e-? -------------------------- Måtte du ringe ambulansen? 0
Pidid sa arsti kutsuma? M---e d---i--e l-ge-? Måtte du ringe legen? M-t-e d- r-n-e l-g-n- --------------------- Måtte du ringe legen? 0
Pidid sa politsei kutsuma? M-tt- -- ----- --l--ie-? Måtte du ringe politiet? M-t-e d- r-n-e p-l-t-e-? ------------------------ Måtte du ringe politiet? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. H-r d---u--------J-- -adde-det---s--d. Har du nummeret? Jeg hadde det i sted. H-r d- n-m-e-e-? J-g h-d-e d-t i s-e-. -------------------------------------- Har du nummeret? Jeg hadde det i sted. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. H----- adresse----e----dd- de-----ted. Har du adressen? Jeg hadde den i sted. H-r d- a-r-s-e-? J-g h-d-e d-n i s-e-. -------------------------------------- Har du adressen? Jeg hadde den i sted. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. H-r-d----k----t?-Jeg -add- -et-- -t-d. Har du bykartet? Jeg hadde det i sted. H-r d- b-k-r-e-? J-g h-d-e d-t i s-e-. -------------------------------------- Har du bykartet? Jeg hadde det i sted. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. K-m --n-i-t-de?--a- kl-r-e ikke å-k--m--- -i-e. Kom han i tide? Han klarte ikke å komme i tide. K-m h-n i t-d-? H-n k-a-t- i-k- å k-m-e i t-d-. ----------------------------------------------- Kom han i tide? Han klarte ikke å komme i tide. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. F-nt-han-v--en- -a--f-n------ --i-n. Fant han veien? Han fant ikke veien. F-n- h-n v-i-n- H-n f-n- i-k- v-i-n- ------------------------------------ Fant han veien? Han fant ikke veien. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. Fo-st-d-h-n-d--? -a----n-e ikk- f-r----m--. Forstod han deg? Han kunne ikke forstå meg. F-r-t-d h-n d-g- H-n k-n-e i-k- f-r-t- m-g- ------------------------------------------- Forstod han deg? Han kunne ikke forstå meg. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? H---f-r k-nne ----kk- -om-- - -ide? Hvorfor kunne du ikke komme i tide? H-o-f-r k-n-e d- i-k- k-m-e i t-d-? ----------------------------------- Hvorfor kunne du ikke komme i tide? 0
Miks sa teed ei leidnud? H-or------n- d--i--- ---e-? Hvorfor fant du ikke veien? H-o-f-r f-n- d- i-k- v-i-n- --------------------------- Hvorfor fant du ikke veien? 0
Miks sa temast aru ei saanud? Hvor--r--ors--d--u-ha--ikk-? Hvorfor forstod du ham ikke? H-o-f-r f-r-t-d d- h-m i-k-? ---------------------------- Hvorfor forstod du ham ikke? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Jeg kom -k-e --t-d- fo-d- de- ---k-i--e-----. Jeg kom ikke i tide fordi det gikk ikke buss. J-g k-m i-k- i t-d- f-r-i d-t g-k- i-k- b-s-. --------------------------------------------- Jeg kom ikke i tide fordi det gikk ikke buss. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. J-- ---t i-k--v-ien--o-di-je---k-e-h-d-e--a--. Jeg fant ikke veien fordi jeg ikke hadde kart. J-g f-n- i-k- v-i-n f-r-i j-g i-k- h-d-e k-r-. ---------------------------------------------- Jeg fant ikke veien fordi jeg ikke hadde kart. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. Je- k-nn- ikk-----s-å h-m -o-d- --s--------- -- h--. Jeg kunne ikke forstå ham fordi musikken var så høy. J-g k-n-e i-k- f-r-t- h-m f-r-i m-s-k-e- v-r s- h-y- ---------------------------------------------------- Jeg kunne ikke forstå ham fordi musikken var så høy. 0
Ma pidin takso võtma. Je- --tte-t- en-dr---e. Jeg måtte ta en drosje. J-g m-t-e t- e- d-o-j-. ----------------------- Jeg måtte ta en drosje. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. J-g -åt-e--j-p- -t-(-y)--rt. Jeg måtte kjøpe et (by)kart. J-g m-t-e k-ø-e e- (-y-k-r-. ---------------------------- Jeg måtte kjøpe et (by)kart. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. J-g må--- --å a----d-oen. Jeg måtte slå av radioen. J-g m-t-e s-å a- r-d-o-n- ------------------------- Jeg måtte slå av radioen. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!