Vestmik

et Eile – täna – homme   »   no I går – i dag – i morgen

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [ti]

I går – i dag – i morgen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. I --- v-r-d-t --r-a-. I g-- v-- d-- l------ I g-r v-r d-t l-r-a-. --------------------- I går var det lørdag. 0
Eile olin ma kinos. I-går-v-- j-g-----ino. I g-- v-- j-- p- k---- I g-r v-r j-g p- k-n-. ---------------------- I går var jeg på kino. 0
Film oli huvitav. F-lm-- ------te-essa--. F----- v-- i----------- F-l-e- v-r i-t-r-s-a-t- ----------------------- Filmen var interessant. 0
Täna on pühapäev. I da- e- -e----nd-g. I d-- e- d-- s------ I d-g e- d-t s-n-a-. -------------------- I dag er det søndag. 0
Täna ma ei tööta. I--ag j-b--- jeg--kke. I d-- j----- j-- i---- I d-g j-b-e- j-g i-k-. ---------------------- I dag jobber jeg ikke. 0
Ma jään koju. J-g-blir h----e. J-- b--- h------ J-g b-i- h-e-m-. ---------------- Jeg blir hjemme. 0
Homme on esmaspäev. I mo-ge- -r -et--a-dag. I m----- e- d-- m------ I m-r-e- e- d-t m-n-a-. ----------------------- I morgen er det mandag. 0
Homme teen jälle tööd. I -o---- ----e--p---ob-----en. I m----- m- j-- p- j--- i----- I m-r-e- m- j-g p- j-b- i-j-n- ------------------------------ I morgen må jeg på jobb igjen. 0
Ma töötan büroos. Je- --bb-- på-k-nt--. J-- j----- p- k------ J-g j-b-e- p- k-n-o-. --------------------- Jeg jobber på kontor. 0
Kes see on? H-em -r d---e? H--- e- d----- H-e- e- d-t-e- -------------- Hvem er dette? 0
See on Peter. D-tt------et--. D---- e- P----- D-t-e e- P-t-r- --------------- Dette er Peter. 0
Peter on õpilane. Peter -r--tud---. P---- e- s------- P-t-r e- s-u-e-t- ----------------- Peter er student. 0
Kes see on? H---------tt-? H--- e- d----- H-e- e- d-t-e- -------------- Hvem er dette? 0
See on Martha. D--t---r-Mar---. D---- e- M------ D-t-e e- M-r-h-. ---------------- Dette er Martha. 0
Martha on sekretär. Ma-t----- se---tæ-. M----- e- s-------- M-r-h- e- s-k-e-æ-. ------------------- Martha er sekretær. 0
Peter ja Martha on sõbrad. P------g-Ma--h--e--v-nn-r. P---- o- M----- e- v------ P-t-r o- M-r-h- e- v-n-e-. -------------------------- Peter og Martha er venner. 0
Peter on Martha poiss-sõber. P-t-r e- ---nen---l-M---ha. P---- e- v----- t-- M------ P-t-r e- v-n-e- t-l M-r-h-. --------------------------- Peter er vennen til Martha. 0
Martha on Peteri tüdruksõber. M-r--- ------nin-e--til Peter. M----- e- v-------- t-- P----- M-r-h- e- v-n-i-n-n t-l P-t-r- ------------------------------ Martha er venninnen til Peter. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!