Vestmik

et midagi tohtima   »   no ha lov til noe / kunne noe

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [syttitre]

ha lov til noe / kunne noe

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? H-r----lov---- --kj-r---il? H-- d- l-- t-- å k---- b--- H-r d- l-v t-l å k-ø-e b-l- --------------------------- Har du lov til å kjøre bil? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? Ha- du lo--t-l-- d-i-ke-a--o--l? H-- d- l-- t-- å d----- a------- H-r d- l-v t-l å d-i-k- a-k-h-l- -------------------------------- Har du lov til å drikke alkohol? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? Ha- -u lo- t-- - re-----lene --l--tl-nde-? H-- d- l-- t-- å r---- a---- t-- u-------- H-r d- l-v t-l å r-i-e a-e-e t-l u-l-n-e-? ------------------------------------------ Har du lov til å reise alene til utlandet? 0
tohtima ha-/ -å--o---ku-ne h- / f- l--- k---- h- / f- l-v- k-n-e ------------------ ha / få lov, kunne 0
Tohime me siin suitsetada? K-- vi-røyke h-r? K-- v- r---- h--- K-n v- r-y-e h-r- ----------------- Kan vi røyke her? 0
Tohib siin suitsetada? E- d---lo----rø-ke-h--? E- d-- l-- å r---- h--- E- d-t l-v å r-y-e h-r- ----------------------- Er det lov å røyke her? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? Ka- m-- -et-l---e- ---dittko--? K-- m-- b----- m-- k----------- K-n m-n b-t-l- m-d k-e-i-t-o-t- ------------------------------- Kan man betale med kredittkort? 0
Tohib siin tšekiga maksta? Ka- -an-b----- ------ekk? K-- m-- b----- m-- s----- K-n m-n b-t-l- m-d s-e-k- ------------------------- Kan man betale med sjekk? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? K-n--a--bar- bet-l--k-n--nt? K-- m-- b--- b----- k------- K-n m-n b-r- b-t-l- k-n-a-t- ---------------------------- Kan man bare betale kontant? 0
Tohin ma hetkel helistada? F-r --g-l-v t-l-å r-n----o-n? F-- j-- l-- t-- å r---- n---- F-r j-g l-v t-l å r-n-e n-e-? ----------------------------- Får jeg lov til å ringe noen? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? F-r jeg--ov-t-l-å---ørre-n-e? F-- j-- l-- t-- å s----- n--- F-r j-g l-v t-l å s-ø-r- n-e- ----------------------------- Får jeg lov til å spørre noe? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? Få- je- lo- --l-- -i--oe? F-- j-- l-- t-- å s- n--- F-r j-g l-v t-l å s- n-e- ------------------------- Får jeg lov til å si noe? 0
Ta ei tohi pargis magada. H----ar--k-e-l-- til -------i---rk-n. H-- h-- i--- l-- t-- å s--- i p------ H-n h-r i-k- l-v t-l å s-v- i p-r-e-. ------------------------------------- Han har ikke lov til å sove i parken. 0
Ta ei tohi autos magada. Ha- h---ikke-lov t-l-- sov--i-bi-en. H-- h-- i--- l-- t-- å s--- i b----- H-n h-r i-k- l-v t-l å s-v- i b-l-n- ------------------------------------ Han har ikke lov til å sove i bilen. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. Ha- h-r--kk- -o- ----å--o-e----togs----o-e-. H-- h-- i--- l-- t-- å s--- p- t------------ H-n h-r i-k- l-v t-l å s-v- p- t-g-t-s-o-e-. -------------------------------------------- Han har ikke lov til å sove på togstasjonen. 0
Tohime me istuda? F----- lov ti-----e-------? F-- v- l-- t-- å s---- o--- F-r v- l-v t-l å s-t-e o-s- --------------------------- Får vi lov til å sette oss? 0
Tohime me menüüd saada? Kan vi-få-me-yen? K-- v- f- m------ K-n v- f- m-n-e-? ----------------- Kan vi få menyen? 0
Tohime me eraldi maksta? K-- v- --ta-- ---r f-r -s-? K-- v- b----- h--- f-- o--- K-n v- b-t-l- h-e- f-r o-s- --------------------------- Kan vi betale hver for oss? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!