Vestmik

et Pangas   »   no I banken

60 [kuuskümmend]

Pangas

Pangas

60 [seksti]

I banken

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Ma sooviks kontot avada. J-g -il-åpne -n k----. J-- v-- å--- e- k----- J-g v-l å-n- e- k-n-o- ---------------------- Jeg vil åpne en konto. 0
Siin on mu pass. H----r -as-e--mi-t. H-- e- p----- m---- H-r e- p-s-e- m-t-. ------------------- Her er passet mitt. 0
Ja siin on mu aadress. Og h-- er--dr--s-n -i-. O- h-- e- a------- m--- O- h-r e- a-r-s-e- m-n- ----------------------- Og her er adressen min. 0
Ma sooviksin oma kontole raha kanda. Je- ø-s--r - ---beta-----n--r-på---n--en-m-n. J-- ø----- å i-------- p----- p- k------ m--- J-g ø-s-e- å i-n-e-a-e p-n-e- p- k-n-o-n m-n- --------------------------------------------- Jeg ønsker å innbetale penger på kontoen min. 0
Ma sooviksin oma kontolt raha võtta. J-- ø--ke- å--å u-b--al--peng-r--ra------en-min. J-- ø----- å f- u------- p----- f-- k------ m--- J-g ø-s-e- å f- u-b-t-l- p-n-e- f-a k-n-o-n m-n- ------------------------------------------------ Jeg ønsker å få utbetalt penger fra kontoen min. 0
Ma sooviksin kontoväljavõtet. Jeg---ske-----k--to--skr-f-. J-- ø----- e- k------------- J-g ø-s-e- e- k-n-o-t-k-i-t- ---------------------------- Jeg ønsker en kontoutskrift. 0
Ma sooviksin reisitšekki rahaks vahetada. J-g-ø---er-- --nløse-e--rei--s--k-. J-- ø----- å i------ e- r---------- J-g ø-s-e- å i-n-ø-e e- r-i-e-j-k-. ----------------------------------- Jeg ønsker å innløse en reisesjekk. 0
Kui kõrged on tasud? H-or m-e --st-r --- --ge-yr? H--- m-- k----- d-- i g----- H-o- m-e k-s-e- d-t i g-b-r- ---------------------------- Hvor mye koster det i gebyr? 0
Kuhu ma alla kirjutama pean? Hv-- ska--jeg-s---v--u---r? H--- s--- j-- s----- u----- H-o- s-a- j-g s-r-v- u-d-r- --------------------------- Hvor skal jeg skrive under? 0
Ma ootan pangaülekannet Saksamaalt. Je-----ter -- overf----g fra-Ty--l--d. J-- v----- e- o--------- f-- T-------- J-g v-n-e- e- o-e-f-r-n- f-a T-s-l-n-. -------------------------------------- Jeg venter en overføring fra Tyskland. 0
Siin on mu kontonumber. H---er-ko-ton-m-e-et m-tt. H-- e- k------------ m---- H-r e- k-n-o-u-m-r-t m-t-. -------------------------- Her er kontonummeret mitt. 0
Kas raha on saabunud? E- pe-g-ne----met-f-em? E- p------ k----- f---- E- p-n-e-e k-m-e- f-e-? ----------------------- Er pengene kommet frem? 0
Ma sooviks selle raha vahetada. J-- -n--er - veks-e-d---e ---g---. J-- ø----- å v----- d---- p------- J-g ø-s-e- å v-k-l- d-s-e p-n-e-e- ---------------------------------- Jeg ønsker å veksle disse pengene. 0
Mul on vaja USA dollareid. Je- t--ng-- -S-----a-. J-- t------ U--------- J-g t-e-g-r U---o-l-r- ---------------------- Jeg trenger US-dollar. 0
Palun andke mulle väikeseid kupüüre. Kan-j-g-f--de- i ----se-l--? K-- j-- f- d-- i s-- s------ K-n j-g f- d-t i s-å s-d-e-? ---------------------------- Kan jeg få det i små sedler? 0
Kas siin on sularahaautomaati? F-nn-s---- mini-a----er? F----- d-- m------- h--- F-n-e- d-t m-n-b-n- h-r- ------------------------ Finnes det minibank her? 0
Kui palju raha võib välja võtta? H-----y- ---g-- ----m-n få-utbetalt? H--- m-- p----- k-- m-- f- u-------- H-o- m-e p-n-e- k-n m-n f- u-b-t-l-? ------------------------------------ Hvor mye penger kan man få utbetalt? 0
Milliseid krediitkaarte saab siin kasutada? H---k--kredit-ko-t-k-- --n-b-uke? H----- k---------- k-- m-- b----- H-i-k- k-e-i-t-o-t k-n m-n b-u-e- --------------------------------- Hvilke kredittkort kan man bruke? 0

Kas universaalne grammatika on olemas?

Kui me õpime keelt, õpime me ka selle grammatikat. Kui lapsed õpivad oma emakeelt, toimub see automaatselt. Nad ei märka, et nende aju tegeleb erinevate reeglite õppimisega. Hoolimata sellest õpivad nad oma emakeelt korralikult algusest peale. Arvestades kui palju on maailmas keeli, ona ka palju grammatilisi süsteeme. Kuid kas on olemas ka universaalne grammatika? Teadlased on uurinud seda juba pikka aega. Viimased uuringud võivad anda sellele vastuse. Teadlased on teinud selles osas huvitava avastuse. Nad panid katsealused õppima grammatikareegleid. Katsealusteks olid keelekooli õpilased. Nad õppisid kas jaapani või itaalia keelt. Pool grammatikareeglitest olid väljamõeldised. Katsealused seda ei teadnud. Õpilastele esitati pärast õppimist laused. Nad pidid hindama, kas laused olid õiged või mitte. Kui õpilased lausetega tegelesid, analüüsiti nende aju. See tähendab, et teadlased mõõtsid nende ajutegevust. Nii said nad teada, kuidas aju lausetele reageeris. Katsest ilmnes, et meie aju tunneb grammatika ära! Teksti töötlemisel on teatud ajupiirkonnad aktiivsed. Üheks selliseks on See asub vasakpoolses suurajus. Kui õpilased olid silmitsi päris grammatikareeglitega, oli nende aju väga aktiivne. Väljamõeldiste puhul aga aktiivsus vähenes tunduvalt. Selle põhjal võib arvata, et kõigil grammatilistel süsteemidel on sama põhi. Nad kõik järgivad samu põhimõtteid. Ja siis oleks need põhimõtted päritavad...