Vestmik

et Puhkusetegevused   »   no Ferieaktiviteter

48 [nelikümmend kaheksa]

Puhkusetegevused

Puhkusetegevused

48 [førtiåtte]

Ferieaktiviteter

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Kas rand on puhas? E- --ra-d--ren? E- s------ r--- E- s-r-n-a r-n- --------------- Er stranda ren? 0
Kas seal saab supelda? G------ an å bade -e-? G-- d-- a- å b--- d--- G-r d-t a- å b-d- d-r- ---------------------- Går det an å bade der? 0
Kas seal suplemine pole ohtlik? E---e--ikk- -a---g ----d---e-? E- d-- i--- f----- å b--- d--- E- d-t i-k- f-r-i- å b-d- d-r- ------------------------------ Er det ikke farlig å bade der? 0
Kas siin saab päikesevarju laenutada? Kan --- --ie------rasol-h-r? K-- m-- l--- e- p------ h--- K-n m-n l-i- e- p-r-s-l h-r- ---------------------------- Kan man leie en parasol her? 0
Kas siin saab lamamistooli laenutada? K-- ma---ei--en l--g---ol he-? K-- m-- l--- e- l-------- h--- K-n m-n l-i- e- l-g-e-t-l h-r- ------------------------------ Kan man leie en liggestol her? 0
Kas siin saab paati laenutada? K-n ------i--en -åt----? K-- m-- l--- e- b-- h--- K-n m-n l-i- e- b-t h-r- ------------------------ Kan man leie en båt her? 0
Ma surfaks hea meelega. J-g---l gjern- s-r--. J-- v-- g----- s----- J-g v-l g-e-n- s-r-e- --------------------- Jeg vil gjerne surfe. 0
Ma sukelduks hea meelega. J----il-gjern--dy---. J-- v-- g----- d----- J-g v-l g-e-n- d-k-e- --------------------- Jeg vil gjerne dykke. 0
Ma sõidaks hea meelega veesuuskadel. Je----l ---rn- stå -- va--s-i. J-- v-- g----- s-- p- v------- J-g v-l g-e-n- s-å p- v-n-s-i- ------------------------------ Jeg vil gjerne stå på vannski. 0
Kas siin saab lainelauda laenutada? G-----t----å lei--s--f---e-t? G-- d-- a- å l--- s---------- G-r d-t a- å l-i- s-r-e-r-t-? ----------------------------- Går det an å leie surfebrett? 0
Kas siin saab sukeldumisülikonda laenutada? G-r --t -n å -----d--k-ru---y-? G-- d-- a- å l--- d------------ G-r d-t a- å l-i- d-k-e-u-s-y-? ------------------------------- Går det an å leie dykkerutstyr? 0
Kas siin saab veesuuski laenutada? Gå- -------å -----------i--? G-- d-- a- å l--- v--------- G-r d-t a- å l-i- v-n-s-i-r- ---------------------------- Går det an å leie vannskier? 0
Ma olen alles algaja. J---e--nyb----n-r. J-- e- n---------- J-g e- n-b-g-n-e-. ------------------ Jeg er nybegynner. 0
Ma olen keskmisel tasemel. J-g -r -i--e-----ink. J-- e- m------ f----- J-g e- m-d-e-s f-i-k- --------------------- Jeg er middels flink. 0
Ma olen sellega juba tuttav. Jeg-h-r----li-g -å -e--e. J-- h-- p------ p- d----- J-g h-r p-i-i-g p- d-t-e- ------------------------- Jeg har peiling på dette. 0
Kus on suusatõstuk? H--r-e- ---h-isen? H--- e- s--------- H-o- e- s-i-e-s-n- ------------------ Hvor er skiheisen? 0
Kas sul on suusad kaasas? H-- -u m-d --g -k---? H-- d- m-- d-- s----- H-r d- m-d d-g s-i-r- --------------------- Har du med deg skier? 0
Kas sul on suusasaapad kaasas? Har -- m----eg---istø-l-r? H-- d- m-- d-- s---------- H-r d- m-d d-g s-i-t-v-e-? -------------------------- Har du med deg skistøvler? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Piltide keel

Saksamaal on ütlus: pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. See tähendab, et me mõistame pilte sageli kiiremini kui kõnet. Pildid annavad ka emotsioone paremini edasi. Seepärast kasutatakse ka reklaamides palju pilte. Pildid toimivad teisiti kui kõne. Nad näitavad meile mitut asja korraga. See tähendab, et kogu pildil tervikuna on teatud mõju. Kõnel on sama efekti saavutamiseks vja rohkem sõnu. Aga piltdid ja kõne käivad käsikäes. Vajame kõnet, et kirjeldada pilte. Samamoodi on piltide abil võimalik paljusid tekste paremini mõista. Piltide ja kõne omavahelist suhet on uurinud keeleteadlased. Samuti võib tekkida küsimus, kas pildid on omaette keel. Kui midagi ainult filmitakse, saame vaadata vaid pildimaterjali. Aga filmi sõnum ei ole sulaselge. Kui pilt on mõeldud toimima kõnena, siis peab see olema konkreetne. Mida vähem pilt näitab, seda selgem on tema sõnum. Heaks näiteks on sel puhul piktogrammid. Piktogrammid on lihtsad ja selged sümbolid. Nad asendavad verbaalset keelt ja on üheks visuaalse kommunikatsiooni vormiks. Igaüks teab, milline on teksti‘suitsetamine keelatud’ piktogramm. See kujutab sigaretti, millel on joon peale tõmmatud. Globaliseeruvas maailmas on pildid muutumas üha olulisemaks. Kuid seepärast on vaja õppida ka piltide keelt. Kuigi paljud arvavad, et pildid on rahvusvaheliselt mõistetavad, ei pruugi see nii olla. Meie kultuur mõjutab ka meie piltide mõistmist.. Mida me näeme, sõltub paljudest teguritest. Seega mõned inimesed ei pruugi näha sigaretti, vaid ainult tumedaid jooni.
Kas sa teadsid?
Türgi keel kuulub umbes 40 turgi keele perekonda. Kõige lähemalt sugulane on see asebaidžaani keelega. Emakeeleks või teiseks keeleks on see rohkem kui 80 miljonile inimesele. Need inimesed elavad eelkõige Türgis või Balkani riikides. Väljarändajad on türgi keele ka Euroopasse, Ameerikasse ja Austraaliasse viinud. Ka türgi keelt on mõjutanud teised keeled. Sõnavaras leiduvad eelkõige sõnad araabia ja prantsuse keelest. Türgi keele üks tunnusjoon on selle paljud erinevad dialektid. Istanbuli dialekt kehtib tänapäevase kõrgkeele alusena. Grammatika eristab kokku kuut käänet. Türgi keelele on iseloomulik lisaks veel ka aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilisi vorme väljendatakse sufiksite kaudu. Nende lõppude järjekord on kindlaks määratud, aga neid võib olla väga palju. See põhimõte eristab türgi keelt indogermaani keeltest.