Vestmik

et Kehaosad   »   no Kroppsdeler

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [femtiåtte]

Kroppsdeler

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. J-g --gn-r -n -ann. J-- t----- e- m---- J-g t-g-e- e- m-n-. ------------------- Jeg tegner en mann. 0
Esiteks pea. Først--o--t. F---- h----- F-r-t h-d-t- ------------ Først hodet. 0
Mees kannab mütsi. Mann-n-har på se- e-----t. M----- h-- p- s-- e- h---- M-n-e- h-r p- s-g e- h-t-. -------------------------- Mannen har på seg en hatt. 0
Juukseid ei ole näha. Man--er-ikk--h-r--. M-- s-- i--- h----- M-n s-r i-k- h-r-t- ------------------- Man ser ikke håret. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. Ma----r--k-- ---n---el---. M-- s-- i--- ø---- h------ M-n s-r i-k- ø-e-e h-l-e-. -------------------------- Man ser ikke ørene heller. 0
Selga ei ole ka näha. M-n s-- -kk------en-h-----. M-- s-- i--- r----- h------ M-n s-r i-k- r-g-e- h-l-e-. --------------------------- Man ser ikke ryggen heller. 0
Ma joonistan silmad ja suu. J-g-tegn---ø-ne-e o- mu-n--. J-- t----- ø----- o- m------ J-g t-g-e- ø-n-n- o- m-n-e-. ---------------------------- Jeg tegner øynene og munnen. 0
Mees tantsib ja naerab. Ma-n-n-d-ns---og le-. M----- d----- o- l--- M-n-e- d-n-e- o- l-r- --------------------- Mannen danser og ler. 0
Mehel on pikk nina. M--n-n -----n-l--g --s-. M----- h-- e- l--- n---- M-n-e- h-r e- l-n- n-s-. ------------------------ Mannen har en lang nese. 0
Ta kannab keppi käes. H---har--n st--k---h-nde-. H-- h-- e- s---- i h------ H-n h-r e- s-o-k i h-n-e-. -------------------------- Han har en stokk i hånden. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. Han-ha- des----- et --j-rf -u--t-hal-en. H-- h-- d------- e- s----- r---- h------ H-n h-r d-s-u-e- e- s-j-r- r-n-t h-l-e-. ---------------------------------------- Han har dessuten et skjerf rundt halsen. 0
On talv ja külm. D-t ---v--te- -g---t-----a--t. D-- e- v----- o- d-- e- k----- D-t e- v-n-e- o- d-t e- k-l-t- ------------------------------ Det er vinter og det er kaldt. 0
Käed on tugevad. A--e-- -- kr-ft---. A----- e- k-------- A-m-n- e- k-a-t-g-. ------------------- Armene er kraftige. 0
Jalad on samuti tugevad. B-in--e---g-- k--ft-ge. B---- e- o--- k-------- B-i-a e- o-s- k-a-t-g-. ----------------------- Beina er også kraftige. 0
See mees on lumest. Ma--en e- l-g-t--v -nø. M----- e- l---- a- s--- M-n-e- e- l-g-t a- s-ø- ----------------------- Mannen er laget av snø. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. Han---r in-en-b-k-- -å -e- o--ingen ---e. H-- h-- i---- b---- p- s-- o- i---- k---- H-n h-r i-g-n b-k-e p- s-g o- i-g-n k-p-. ----------------------------------------- Han har ingen bukse på seg og ingen kåpe. 0
Kuid see mees ei külmeta. M-n mannen f-y--r--kk-. M-- m----- f----- i---- M-n m-n-e- f-y-e- i-k-. ----------------------- Men mannen fryser ikke. 0
Ta on lumemees. D-t-e- -- sn-ma--. D-- e- e- s------- D-t e- e- s-ø-a-n- ------------------ Det er en snømann. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...