Vestmik

et Asjaajamised   »   no Gjøre ærender

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [femtién / en og femti]

Gjøre ærender

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. Jeg----l-på--i--i-te---. J-- s--- p- b----------- J-g s-a- p- b-b-i-t-k-t- ------------------------ Jeg skal på biblioteket. 0
Ma tahaksin raamatupoodi. Je- --al ---------d--e-. J-- s--- p- b----------- J-g s-a- p- b-k-a-d-l-n- ------------------------ Jeg skal på bokhandelen. 0
Ma tahaksin kioski. J-- s--l-gå ti--kio-ken. J-- s--- g- t-- k------- J-g s-a- g- t-l k-o-k-n- ------------------------ Jeg skal gå til kiosken. 0
Ma tahaksin raamatut laenutada. Jeg -ka----ne-e--b--. J-- s--- l--- e- b--- J-g s-a- l-n- e- b-k- --------------------- Jeg skal låne ei bok. 0
Ma tahaksin raamatut osta. Je- s-a--k-øpe e--b--. J-- s--- k---- e- b--- J-g s-a- k-ø-e e- b-k- ---------------------- Jeg skal kjøpe ei bok. 0
Ma tahaksin ajalehte osta. J-- -k-- k--p- ei a---. J-- s--- k---- e- a---- J-g s-a- k-ø-e e- a-i-. ----------------------- Jeg skal kjøpe ei avis. 0
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. Jeg -ka- på -i---o---e--f-- å-l--e ei-b-k. J-- s--- p- b---------- f-- å l--- e- b--- J-g s-a- p- b-b-i-t-k-t f-r å l-n- e- b-k- ------------------------------------------ Jeg skal på biblioteket for å låne ei bok. 0
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. Je- skal p- b--h---e-en f---å --ø-- e-----. J-- s--- p- b---------- f-- å k---- e- b--- J-g s-a- p- b-k-a-d-l-n f-r å k-ø-e e- b-k- ------------------------------------------- Jeg skal på bokhandelen for å kjøpe ei bok. 0
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. J-g -ka- --l--ioske- -or-- k-øp- ei-a-i-. J-- s--- t-- k------ f-- å k---- e- a---- J-g s-a- t-l k-o-k-n f-r å k-ø-e e- a-i-. ----------------------------------------- Jeg skal til kiosken for å kjøpe ei avis. 0
Ma tahaksin prillipoodi. Jeg -kal---- --t-k-r-n. J-- s--- t-- o--------- J-g s-a- t-l o-t-k-r-n- ----------------------- Jeg skal til optikeren. 0
Ma tahaksin kauplusesse. J-g-skal-gå-----s-perm---ed--. J-- s--- g- t-- s------------- J-g s-a- g- t-l s-p-r-a-k-d-t- ------------------------------ Jeg skal gå til supermarkedet. 0
Ma tahaksin pagariärisse. J----k-- -i- -ak-ren. J-- s--- t-- b------- J-g s-a- t-l b-k-r-n- --------------------- Jeg skal til bakeren. 0
Ma tahaksin prille osta. J-g -k-l kj-pe---il-e-. J-- s--- k---- b------- J-g s-a- k-ø-e b-i-l-r- ----------------------- Jeg skal kjøpe briller. 0
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. J-g s--- kjø---fru-t--g g--n------. J-- s--- k---- f---- o- g---------- J-g s-a- k-ø-e f-u-t o- g-ø-n-a-e-. ----------------------------------- Jeg skal kjøpe frukt og grønnsaker. 0
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. J-g----- --øpe-r---styk--r -g br--. J-- s--- k---- r---------- o- b---- J-g s-a- k-ø-e r-n-s-y-k-r o- b-ø-. ----------------------------------- Jeg skal kjøpe rundstykker og brød. 0
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. J-g --a------opt-k-ren -or-å --ø-e--r--ler. J-- s--- t-- o-------- f-- å k---- b------- J-g s-a- t-l o-t-k-r-n f-r å k-ø-e b-i-l-r- ------------------------------------------- Jeg skal til optikeren for å kjøpe briller. 0
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. Jeg-sk-l --l s-per---k-det-for-å kj-p--f--k--og ---nns--e-. J-- s--- t-- s------------ f-- å k---- f---- o- g---------- J-g s-a- t-l s-p-r-a-k-d-t f-r å k-ø-e f-u-t o- g-ø-n-a-e-. ----------------------------------------------------------- Jeg skal til supermarkedet for å kjøpe frukt og grønnsaker. 0
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. Je- s-al -i- -----en -o- å-k--pe -u-d-t-kk-- o- b-ød. J-- s--- t-- b------ f-- å k---- r---------- o- b---- J-g s-a- t-l b-k-r-n f-r å k-ø-e r-n-s-y-k-r o- b-ø-. ----------------------------------------------------- Jeg skal til bakeren for å kjøpe rundstykker og brød. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!