Vestmik
Kõrvallaused sõnaga et 2 »
Šalutiniai sakiniai su kad 2
-
ET eesti
-
ar araabia
nl hollandi
de saksa
EN inglise (US)
en inglise (UK)
es hispaania
fr prantsuse
ja jaapani
pt portugali (PT)
PT portugali (BR)
zh hiina (lihtsustatud)
ad adõgee
af afrikaani
am amhaari
be valgevene
bg bulgaaria
-
bn bengali
bs bosna
ca katalaani
cs tšehhi
da taani
el kreeka
eo esperanto
et eesti
fa pärsia
fi soome
he heebrea
hi hindi
hr horvaadi
hu ungari
id indoneesia
it itaalia
-
ka gruusia
kn kannada
ko korea
ku kurdi (kurmandži)
ky kirgiisi
lv läti
mk makedoonia
mr marati
no norra
pa pandžaabi
pl poola
ro rumeenia
ru vene
sk slovaki
sl sloveeni
sq albaania
-
sr serbia
sv rootsi
ta tamiili
te telugu
th tai
ti tigrinja
tl tagalogi
tr türgi
uk ukraina
ur urdi
vi vietnami
-
-
LT leedu
-
ar araabia
nl hollandi
de saksa
EN inglise (US)
en inglise (UK)
es hispaania
fr prantsuse
ja jaapani
pt portugali (PT)
PT portugali (BR)
zh hiina (lihtsustatud)
ad adõgee
af afrikaani
am amhaari
be valgevene
bg bulgaaria
-
bn bengali
bs bosna
ca katalaani
cs tšehhi
da taani
el kreeka
eo esperanto
fa pärsia
fi soome
he heebrea
hi hindi
hr horvaadi
hu ungari
id indoneesia
it itaalia
ka gruusia
-
kn kannada
ko korea
ku kurdi (kurmandži)
ky kirgiisi
lt leedu
lv läti
mk makedoonia
mr marati
no norra
pa pandžaabi
pl poola
ro rumeenia
ru vene
sk slovaki
sl sloveeni
sq albaania
-
sr serbia
sv rootsi
ta tamiili
te telugu
th tai
ti tigrinja
tl tagalogi
tr türgi
uk ukraina
ur urdi
vi vietnami
-
-
Tund
-
001 - Inimesed 002 - Perekond 003 - Tuttavaks saama 004 - Koolis 005 - Riigid ja keeled 006 - Lugemine ja kirjutamine 007 - Arvud 008 - Kellaajad 009 - Nädalapäevad 010 - Eile – täna – homme 011 - Kuud 012 - Joogid 013 - Tegevused 014 - Värvid 015 - Puuviljad ja toiduained 016 - Aastaajad ja ilm 017 - Kodus 018 - Suurpuhastus 019 - Köögis 020 - Small Talk 1 021 - Small Talk 2 022 - Small Talk 3 023 - Võõrkeelte õppimine 024 - Kokkusaamine 025 - Linnas026 - Looduses 027 - Hotellis – saabumine 028 - Hotellis – kaebused 029 - Restoranis 1 030 - Restoranis 2 031 - Restoranis 3 032 - Restoranis 4 033 - Rongijaamas 034 - Rongis 035 - Lennujaamas 036 - Ühistransport 037 - Teel 038 - Taksos 039 - Autorike 040 - Tee küsimine 041 - Orienteerumine 042 - Vaatamisväärsustega tutvumine 043 - Loomaaias 044 - Õhtul välja minemine 045 - Kinos 046 - Diskoteegis 047 - Ettevalmistused reisiks 048 - Puhkusetegevused 049 - Sport 050 - Ujulas051 - Asjaajamised 052 - Kaubamajas 053 - Kauplused 054 - Sisseostud 055 - Töö 056 - Tunded 057 - Arsti juures 058 - Kehaosad 059 - Postkontoris 060 - Pangas 061 - Järgarvud 062 - Küsimuste esitamine 1 063 - Küsimuste esitamine 2 064 - Eitamine 1 065 - Eitamine 2 066 - Omastavad asesõnad 1 067 - Omastavad asesõnad 2 068 - suur – väike 069 - vajama – tahtma 070 - midagi soovima 071 - midagi tahtma 072 - midagi pidama 073 - midagi tohtima 074 - midagi paluma 075 - midagi põhjendama 1076 - midagi põhjendama 2 077 - midagi põhjendama 3 078 - Omadussõnad 1 079 - Omadussõnad 2 080 - Omadussõnad 3 081 - Minevik 1 082 - Minevik 2 083 - Minevik 3 084 - Minevik 4 085 - Küsimused – minevik 1 086 - Küsimused – minevik 2 087 - Rõhumäärsõnade minevik 1 088 - Rõhumäärsõnade minevik 2 089 - Käskiv kõneviis 1 090 - Käskiv kõneviis 2 091 - Kõrvallaused sõnaga et 1 092 - Kõrvallaused sõnaga et 2 093 - Kõrvallaused sõnaga kas 094 - Sidesõnad 1 095 - Sidesõnad 2 096 - Sidesõnad 3 097 - Sidesõnad 4 098 - Kahekordsed sidesõnad 099 - Omastav 100 - Määrsõnad
-
- Osta raamat
- Eelmine
- Edasi
- MP3
- A -
- A
- A+
92 [üheksakümmend kaks]
Kõrvallaused sõnaga et 2

92 [devyniasdešimt du]
eesti | leedu | Mängi Rohkem |
Mind ärritab, et sa norskad. | Ma-- e------ k-- (t-) k-----. Mane erzina, kad (tu) knarki. 0 |
+
Rohkem keeliKlõpsake lipul!Mind ärritab, et sa norskad.Mane erzina, kad (tu) knarki. |
Mind ärritab, et sa nii palju õlut jood. | Ma-- e------ k-- (t-) g--- t--- d--- a----. Mane erzina, kad (tu) geri tiek daug alaus. 0 |
+
Rohkem keeliKlõpsake lipul!Mind ärritab, et sa nii palju õlut jood.Mane erzina, kad (tu) geri tiek daug alaus. |
Mind ärritab, et sa nii hilja tuled. | Ma-- e------ k-- (t-) p------ t--- v----. Mane erzina, kad (tu) pareini taip vėlai. 0 |
+
Rohkem keeliKlõpsake lipul!Mind ärritab, et sa nii hilja tuled.Mane erzina, kad (tu) pareini taip vėlai. |
Ma arvan, et tal on arsti vaja. | (A-) m----- k-- j-- r----- g-------. (Aš) manau, kad jam reikia gydytojo. 0 |
+
Rohkem keeliKlõpsake lipul!Ma arvan, et tal on arsti vaja.(Aš) manau, kad jam reikia gydytojo. |
Ma arvan, et ta on haige. | (A-) m----- k-- j-- s----. (Aš) manau, kad jis serga. 0 | + |
Ma arvan, et ta nüüd magab. | (A-) m----- k-- j-- d---- m----. (Aš) manau, kad jis dabar miega. 0 |
+
Rohkem keeliKlõpsake lipul!Ma arvan, et ta nüüd magab.(Aš) manau, kad jis dabar miega. |
Me loodame, et ta abiellub meie tütrega. | (M--) t------- k-- j-- v-- m--- d------. (Mes) tikimės, kad jis ves mūsų dukterį. 0 |
+
Rohkem keeliKlõpsake lipul!Me loodame, et ta abiellub meie tütrega.(Mes) tikimės, kad jis ves mūsų dukterį. |
Me loodame, et tal on palju raha. | (M--) t------- k-- j-- t--- d--- p-----. (Mes) tikimės, kad jis turi daug pinigų. 0 |
+
Rohkem keeliKlõpsake lipul!Me loodame, et tal on palju raha.(Mes) tikimės, kad jis turi daug pinigų. |
Me loodame, et ta on miljonär. | (M--) t------- k-- j-- y-- m------------. (Mes) tikimės, kad jis yra milijonierius. 0 |
+
Rohkem keeliKlõpsake lipul!Me loodame, et ta on miljonär.(Mes) tikimės, kad jis yra milijonierius. |
Ma kuulsin, et su naisega juhtus õnnetus. | (A-) g-------- k-- t--- ž---- t----- a------. (Aš) girdėjau, kad tavo žmona turėjo avariją. 0 |
+
Rohkem keeliKlõpsake lipul!Ma kuulsin, et su naisega juhtus õnnetus.(Aš) girdėjau, kad tavo žmona turėjo avariją. |
Ma kuulsin, et ta lamab haiglas. | (A-) g-------- k-- j- g--- l---------. (Aš) girdėjau, kad ji guli ligoninėje. 0 |
+
Rohkem keeliKlõpsake lipul!Ma kuulsin, et ta lamab haiglas.(Aš) girdėjau, kad ji guli ligoninėje. |
Ma kuulsin, et su auto on täiesti katki. | (A-) g-------- k-- t--- a---------- v------- s-----. (Aš) girdėjau, kad tavo automobilis visiškai sugedo. 0 |
+
Rohkem keeliKlõpsake lipul!Ma kuulsin, et su auto on täiesti katki.(Aš) girdėjau, kad tavo automobilis visiškai sugedo. |
Mind rõõmustab, et te tulite. | Dž---- / d----------- k-- (j--) a------. Džiugu / džiaugiuosi, kad (jūs) atėjote. 0 |
+
Rohkem keeliKlõpsake lipul!Mind rõõmustab, et te tulite.Džiugu / džiaugiuosi, kad (jūs) atėjote. |
Mind rõõmustab, et te huvitatud olete. | Dž---- / d----------- k-- (j--) d------. Džiugu / džiaugiuosi, kad (jūs) domitės. 0 |
+
Rohkem keeliKlõpsake lipul!Mind rõõmustab, et te huvitatud olete.Džiugu / džiaugiuosi, kad (jūs) domitės. |
Mind rõõmustab, et te maja osta soovite. | Dž---- / d----------- k-- (j--) n----- p----- n---. Džiugu / džiaugiuosi, kad (jūs) norite pirkti namą. 0 |
+
Rohkem keeliKlõpsake lipul!Mind rõõmustab, et te maja osta soovite.Džiugu / džiaugiuosi, kad (jūs) norite pirkti namą. |
Ma kardan, et viimane buss on juba läinud. | Bi---- k-- p--------- a-------- j-- n---------. Bijau, kad paskutinis autobusas jau nuvažiavęs. 0 |
+
Rohkem keeliKlõpsake lipul!Ma kardan, et viimane buss on juba läinud.Bijau, kad paskutinis autobusas jau nuvažiavęs. |
Ma kardan, et me peame takso võtma. | Bi---- k-- m--- r----- v------- t----. Bijau, kad mums reikės važiuoti taksi. 0 |
+
Rohkem keeliKlõpsake lipul!Ma kardan, et me peame takso võtma.Bijau, kad mums reikės važiuoti taksi. |
Ma kardan, et mul ei ole raha kaasas. | Bi---- k-- n------ s- s----- / n---------- p-----. Bijau, kad neturiu su savimi / nepasiėmiau pinigų. 0 |
+
Rohkem keeliKlõpsake lipul!Ma kardan, et mul ei ole raha kaasas.Bijau, kad neturiu su savimi / nepasiėmiau pinigų. |
Videot ei leitud!
Žestidest kõneni
Rääkides ja kuulates teeb meie aju palju tööd. Ta peab töötlema keelelisi signaale. Signaalide alla käivad ka viiped ja sümbolid. Neid kasutas inimene veel enne rääkima hakkamist. Mõned sümbolid on mõistetavad kõigis kultuurides. Teisi tuleb aga õppida. Neist pole võimalik aru saada vaid peale vaadates. Viipeid ja sümboleid töödeldakse samamoodi kui kõnet. Ja neid töödeldakse samas aju piirkonnas! Uus teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased uurisid mitut katsealust. Katsealused pidid vaatama mitut videolõiku. Videote vaatamise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Ühes grupis väljendati videote abil palju erinevaid asju. Selleks kasutati liikumist, sümboleid ja kõnet. Teine katsegrupp vaatas teistsuguseid videolõike. Antud videod olid seosetud. Seal polnud kõnet, žeste ega sümboleid. Neis puudus tähendus. Mõõtmise abil said teadlased teada, kus mis infot töödeldi. Nad võrdlesid katsealuste ajude aktiivsuseid. Kõik, millel oli tähendus, analüüsiti samas aju piirkonnas. Antud katse tulemused on väga huvitavad. See näitab, kuidas meie aju on aegade jaooksul keelt õppinud. Kõigepealt suhtles inimene žestide abil. Hiljem arenes välja keel. Ajul tuli seega õppida töötlema kõnet nagu ta töötles viipeid. Kokkuvõttes uuendas aju justkui vana versiooni...