Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   lt Šalutiniai sakiniai su ar

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [devyniasdešimt trys]

Šalutiniai sakiniai su ar

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. (--)-----nau, -r -is -----my-i. (--- n------- a- j-- m--- m---- (-š- n-ž-n-u- a- j-s m-n- m-l-. ------------------------------- (Aš) nežinau, ar jis mane myli. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. (--- ne-----,-ar j-s gr--. (--- n------- a- j-- g---- (-š- n-ž-n-u- a- j-s g-į-. -------------------------- (Aš) nežinau, ar jis grįš. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. (-š)----in-u---r -is--a--p-sk-m-ins. (--- n------- a- j-- m-- p---------- (-š- n-ž-n-u- a- j-s m-n p-s-a-b-n-. ------------------------------------ (Aš) nežinau, ar jis man paskambins. 0
Kas ta tõesti armastab mind? Ar--is --n--m-l-? A- j-- m--- m---- A- j-s m-n- m-l-? ----------------- Ar jis mane myli? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? A---is--r-š? A- j-- g---- A- j-s g-į-? ------------ Ar jis grįš? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? Ar j-s m---paska--ins? A- j-- m-- p---------- A- j-s m-n p-s-a-b-n-? ---------------------- Ar jis man paskambins? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. Aš---a-si- -av-s-----j-s api- m--- gal-oj-. A- k------ s----- a- j-- a--- m--- g------- A- k-a-s-u s-v-s- a- j-s a-i- m-n- g-l-o-a- ------------------------------------------- Aš klausiu savęs, ar jis apie mane galvoja. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. Aš-k-a---u s-vęs,--r---s -uri-ki--. A- k------ s----- a- j-- t--- k---- A- k-a-s-u s-v-s- a- j-s t-r- k-t-. ----------------------------------- Aš klausiu savęs, ar jis turi kitą. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. A---l--s-- s--ęs--ar---- n--e----a. A- k------ s----- a- j-- n--------- A- k-a-s-u s-v-s- a- j-s n-m-l-o-a- ----------------------------------- Aš klausiu savęs, ar jis nemeluoja. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? A- -is -pi- m--e g--v-j-? A- j-- a--- m--- g------- A- j-s a-i- m-n- g-l-o-a- ------------------------- Ar jis apie mane galvoja? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? Ar--is-tur- -i--? A- j-- t--- k---- A- j-s t-r- k-t-? ----------------- Ar jis turi kitą? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? Ar-j-- s--- -ie--? A- j-- s--- t----- A- j-s s-k- t-e-ą- ------------------ Ar jis sako tiesą? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. (-š) abe-oj-- ar--aš)-----tikr-i----i-ku. (--- a------- a- (--- j-- t----- p------- (-š- a-e-o-u- a- (-š- j-m t-k-a- p-t-n-u- ----------------------------------------- (Aš) abejoju, ar (aš) jam tikrai patinku. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. (Aš) ab-j-j-,--- -is m-n---rašys. (--- a------- a- j-- m-- p------- (-š- a-e-o-u- a- j-s m-n p-r-š-s- --------------------------------- (Aš) abejoju, ar jis man parašys. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. (-š)-a-e-oj-,-ar ji- m-n- ve-. (--- a------- a- j-- m--- v--- (-š- a-e-o-u- a- j-s m-n- v-s- ------------------------------ (Aš) abejoju, ar jis mane ves. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? A- ti--ai -š-j-m p-tin-u? A- t----- a- j-- p------- A- t-k-a- a- j-m p-t-n-u- ------------------------- Ar tikrai aš jam patinku? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? Ar---s m-- --r--y-? A- j-- m-- p------- A- j-s m-n p-r-š-s- ------------------- Ar jis man parašys? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? Ar-jis-man--ves? A- j-- m--- v--- A- j-s m-n- v-s- ---------------- Ar jis mane ves? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...