Vestmik

et Omadussõnad 2   »   lt Būdvardžiai 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [septyniasdešimt devyni]

Būdvardžiai 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. (Aš)---lki- -ėly-ą s----lę. (Aš) vilkiu mėlyną suknelę. (-š- v-l-i- m-l-n- s-k-e-ę- --------------------------- (Aš) vilkiu mėlyną suknelę. 0
Mul on punane kleit seljas. (A---v-l----ra-do-- s----lę. (Aš) vilkiu raudoną suknelę. (-š- v-l-i- r-u-o-ą s-k-e-ę- ---------------------------- (Aš) vilkiu raudoną suknelę. 0
Mul on roheline kleit seljas. (--- v-lk-u--a--ą--u-nel-. (Aš) vilkiu žalią suknelę. (-š- v-l-i- ž-l-ą s-k-e-ę- -------------------------- (Aš) vilkiu žalią suknelę. 0
Ma ostan musta koti. (A-)-per---juo-ą-ra--in-. (Aš) perku juodą rankinę. (-š- p-r-u j-o-ą r-n-i-ę- ------------------------- (Aš) perku juodą rankinę. 0
Ma ostan pruuni koti. (-š- -e--- r-d--ran-inę. (Aš) perku rudą rankinę. (-š- p-r-u r-d- r-n-i-ę- ------------------------ (Aš) perku rudą rankinę. 0
Ma ostan valge koti. (-š--------b--t---an-in-. (Aš) perku baltą rankinę. (-š- p-r-u b-l-ą r-n-i-ę- ------------------------- (Aš) perku baltą rankinę. 0
Mul on vaja uut autot. Ma--r-i--a-na--o-a-tomob----. Man reikia naujo automobilio. M-n r-i-i- n-u-o a-t-m-b-l-o- ----------------------------- Man reikia naujo automobilio. 0
Mul on vaja kiiret autot. M-- -e-kia g--i-- auto--bi---. Man reikia greito automobilio. M-n r-i-i- g-e-t- a-t-m-b-l-o- ------------------------------ Man reikia greito automobilio. 0
Mul on vaja mugavat autot. M-- r----- pa--gau- automob--io. Man reikia patogaus automobilio. M-n r-i-i- p-t-g-u- a-t-m-b-l-o- -------------------------------- Man reikia patogaus automobilio. 0
Seal üleval elab vana naine. T-n-vi----e-gy-e-a se-a--ot-r--. Ten viršuje gyvena sena moteris. T-n v-r-u-e g-v-n- s-n- m-t-r-s- -------------------------------- Ten viršuje gyvena sena moteris. 0
Seal üleval elab paks naine. Te----ršuj--gy--na-s---- -ote---. Ten viršuje gyvena stora moteris. T-n v-r-u-e g-v-n- s-o-a m-t-r-s- --------------------------------- Ten viršuje gyvena stora moteris. 0
Seal all elab uudishimulik naine. T-- ap---o-e gyve-a sm-l-i --te--s. Ten apačioje gyvena smalsi moteris. T-n a-a-i-j- g-v-n- s-a-s- m-t-r-s- ----------------------------------- Ten apačioje gyvena smalsi moteris. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. M-sų sv---ai----o malon-s-ž---ė-. Mūsų svečiai buvo malonūs žmonės. M-s- s-e-i-i b-v- m-l-n-s ž-o-ė-. --------------------------------- Mūsų svečiai buvo malonūs žmonės. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. Mūs- s--či---b-vo -a-dag-- --onė-. Mūsų svečiai buvo mandagūs žmonės. M-s- s-e-i-i b-v- m-n-a-ū- ž-o-ė-. ---------------------------------- Mūsų svečiai buvo mandagūs žmonės. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. Mū------č--i-b-vo į---ūs-žmonė-. Mūsų svečiai buvo įdomūs žmonės. M-s- s-e-i-i b-v- į-o-ū- ž-o-ė-. -------------------------------- Mūsų svečiai buvo įdomūs žmonės. 0
Mul on armsad lapsed. A--tur-u--i--us -----s. Aš turiu mielus vaikus. A- t-r-u m-e-u- v-i-u-. ----------------------- Aš turiu mielus vaikus. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. Bet kai-y-ai-tu-i į--lius -ai-u-. Bet kaimynai turi įžūlius vaikus. B-t k-i-y-a- t-r- į-ū-i-s v-i-u-. --------------------------------- Bet kaimynai turi įžūlius vaikus. 0
Kas teie lapsed on head? A-----ų v-i-ai--a-n-s? Ar jūsų vaikai šaunūs? A- j-s- v-i-a- š-u-ū-? ---------------------- Ar jūsų vaikai šaunūs? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...