Vestmik

et Sisseostud   »   lt Pirkiniai

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [penkiasdešimt keturi]

Pirkiniai

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. (-š- no---i-- ----ti d---ną. (--- n------- p----- d------ (-š- n-r-č-a- p-r-t- d-v-n-. ---------------------------- (Aš) norėčiau pirkti dovaną. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. B-- k----rs n-b----a--. B-- k- n--- n---------- B-t k- n-r- n-b-a-g-u-. ----------------------- Bet ką nors nebrangaus. 0
Võib-olla käekott? Gal--ank---? G-- r------- G-l r-n-i-ę- ------------ Gal rankinę? 0
Millist värvi te soovite? K--i-s--pa-v-s n--ė-um---? K----- s------ n---------- K-k-o- s-a-v-s n-r-t-m-t-? -------------------------- Kokios spalvos norėtumėte? 0
Musta, pruuni või valget? J--dą,----- ---bal--? J----- r--- a- b----- J-o-ą- r-d- a- b-l-ą- --------------------- Juodą, rudą ar baltą? 0
Suurt või väikest? Dide-ę ar-mažą? D----- a- m---- D-d-l- a- m-ž-? --------------- Didelę ar mažą? 0
Tohin ma seda korra vaadata? Ar ga--u-šit- p--iž-ū--ti? A- g---- š--- p----------- A- g-l-u š-t- p-s-ž-ū-ė-i- -------------------------- Ar galiu šitą pasižiūrėti? 0
Kas see on nahast? A- ji--d---? A- j- o----- A- j- o-i-ė- ------------ Ar ji odinė? 0
Või on ta kunstmaterjalist? A- -- -š-od-- -aka-t-l-? A- j- i- o--- p--------- A- j- i- o-o- p-k-i-a-o- ------------------------ Ar ji iš odos pakaitalo? 0
Nahast loomulikult. Ž--o--- iš-od-s. Ž------ i- o---- Ž-n-m-, i- o-o-. ---------------- Žinoma, iš odos. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. Ta- lab-i-g-r--k-ky-ė. T-- l---- g--- k------ T-i l-b-i g-r- k-k-b-. ---------------------- Tai labai gera kokybė. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. Ir --n---ė-t-k-ai-n---a-gi. I- r------ t----- n-------- I- r-n-i-ė t-k-a- n-b-a-g-. --------------------------- Ir rankinė tikrai nebrangi. 0
See meeldib mulle. J- --- p----k-. J- m-- p------- J- m-n p-t-n-a- --------------- Ji man patinka. 0
Ma võtan selle. Aš------rk-. A- j- p----- A- j- p-r-u- ------------ Aš ją perku. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? A----ir-iku---al-si--ją ---e-s-----t-? A- p-------- g------ j- p------- k---- A- p-i-e-k-s g-l-s-u j- p-k-i-t- k-t-? -------------------------------------- Ar prireikus galėsiu ją pakeisti kita? 0
Loomulikult. S--a-m--s----nta-a. S------ s---------- S-v-i-e s-p-a-t-m-. ------------------- Savaime suprantama. 0
Me pakime ta kingina ära. M----- supakuo-----ka-- do--n-. M-- j- s---------- k--- d------ M-s j- s-p-k-o-i-e k-i- d-v-n-. ------------------------------- Mes ją supakuosime kaip dovaną. 0
Kassa on sealpool. Št-i--en yra---s-. Š--- t-- y-- k---- Š-a- t-n y-a k-s-. ------------------ Štai ten yra kasa. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...