Vestmik

et Sisseostud   »   lt Pirkiniai

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [penkiasdešimt keturi]

Pirkiniai

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. (Aš---o--č-a-------- -ov-ną. (___ n_______ p_____ d______ (-š- n-r-č-a- p-r-t- d-v-n-. ---------------------------- (Aš) norėčiau pirkti dovaną. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Be- k- no-- nebranga--. B__ k_ n___ n__________ B-t k- n-r- n-b-a-g-u-. ----------------------- Bet ką nors nebrangaus. 0
Võib-olla käekott? G-- r----n-? G__ r_______ G-l r-n-i-ę- ------------ Gal rankinę? 0
Millist värvi te soovite? Kok--- --a-vo- -o-ėtu-ėt-? K_____ s______ n__________ K-k-o- s-a-v-s n-r-t-m-t-? -------------------------- Kokios spalvos norėtumėte? 0
Musta, pruuni või valget? J-od-- ---ą-ar -a---? J_____ r___ a_ b_____ J-o-ą- r-d- a- b-l-ą- --------------------- Juodą, rudą ar baltą? 0
Suurt või väikest? D-d--- ar -až-? D_____ a_ m____ D-d-l- a- m-ž-? --------------- Didelę ar mažą? 0
Tohin ma seda korra vaadata? A- g-liu-šit---a-iži---ti? A_ g____ š___ p___________ A- g-l-u š-t- p-s-ž-ū-ė-i- -------------------------- Ar galiu šitą pasižiūrėti? 0
Kas see on nahast? A- -----i-ė? A_ j_ o_____ A- j- o-i-ė- ------------ Ar ji odinė? 0
Või on ta kunstmaterjalist? A------- ---s-p--a--a-o? A_ j_ i_ o___ p_________ A- j- i- o-o- p-k-i-a-o- ------------------------ Ar ji iš odos pakaitalo? 0
Nahast loomulikult. Žinoma,--š-o-o-. Ž______ i_ o____ Ž-n-m-, i- o-o-. ---------------- Žinoma, iš odos. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. T----a--- -e------y--. T__ l____ g___ k______ T-i l-b-i g-r- k-k-b-. ---------------------- Tai labai gera kokybė. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. Ir --n---ė--i--ai -ebr-ngi. I_ r______ t_____ n________ I- r-n-i-ė t-k-a- n-b-a-g-. --------------------------- Ir rankinė tikrai nebrangi. 0
See meeldib mulle. J--m-n --tin-a. J_ m__ p_______ J- m-n p-t-n-a- --------------- Ji man patinka. 0
Ma võtan selle. A---- --rk-. A_ j_ p_____ A- j- p-r-u- ------------ Aš ją perku. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Ar pr-r-ikus-ga-ės---j- pa-e-sti ki--? A_ p________ g______ j_ p_______ k____ A- p-i-e-k-s g-l-s-u j- p-k-i-t- k-t-? -------------------------------------- Ar prireikus galėsiu ją pakeisti kita? 0
Loomulikult. S--ai-e---p-a-----. S______ s__________ S-v-i-e s-p-a-t-m-. ------------------- Savaime suprantama. 0
Me pakime ta kingina ära. M----- -u-akuosim---ai--d-v---. M__ j_ s__________ k___ d______ M-s j- s-p-k-o-i-e k-i- d-v-n-. ------------------------------- Mes ją supakuosime kaip dovaną. 0
Kassa on sealpool. Š--i-t-- y-a ----. Š___ t__ y__ k____ Š-a- t-n y-a k-s-. ------------------ Štai ten yra kasa. 0

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...