Vestmik

et midagi soovima   »   lt ką mėgti / ko norėti

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [septyniasdešimt]

ką mėgti / ko norėti

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Ar-n-r-t-m-t- r---t-? A- n--------- r------ A- n-r-t-m-t- r-k-t-? --------------------- Ar norėtumėte rūkyti? 0
Kas te sooviksite tantsida? A--no-ė--mė-------i? A- n--------- š----- A- n-r-t-m-t- š-k-i- -------------------- Ar norėtumėte šokti? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? Ar----ė--m--- --sivaikš----i? A- n--------- p-------------- A- n-r-t-m-t- p-s-v-i-š-i-t-? ----------------------------- Ar norėtumėte pasivaikščioti? 0
Ma sooviksin suitsetada. (-š--nor-č-a- r-ky-i. (--- n------- r------ (-š- n-r-č-a- r-k-t-. --------------------- (Aš) norėčiau rūkyti. 0
Soovid sa sigaretti? A- no---u---igar--ės? A- n------ c--------- A- n-r-t-m c-g-r-t-s- --------------------- Ar norėtum cigaretės? 0
Ta soovib tuld. J-s--o---ų ugnies. J-- n----- u------ J-s n-r-t- u-n-e-. ------------------ Jis norėtų ugnies. 0
Ma sooviksin midagi juua. (-š- no--či-- ko nors ---e---. (--- n------- k- n--- i------- (-š- n-r-č-a- k- n-r- i-g-r-i- ------------------------------ (Aš) norėčiau ko nors išgerti. 0
Ma sooviksin midagi süüa. (--- -o--č-------nor--v-lg--i. (--- n------- k- n--- v------- (-š- n-r-č-a- k- n-r- v-l-y-i- ------------------------------ (Aš) norėčiau ko nors valgyti. 0
Ma sooviksin veidi puhata. (A-) n---č--- ---p-tį pa---ė-i. (--- n------- t------ p-------- (-š- n-r-č-a- t-u-u-į p-i-s-t-. ------------------------------- (Aš) norėčiau truputį pailsėti. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. (-š- n-rė---u-J----k-i-k--p---a-s-i. (--- n------- J--- k-- k- p--------- (-š- n-r-č-a- J-s- k-i k- p-k-a-s-i- ------------------------------------ (Aš) norėčiau Jūsų kai ko paklausti. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. (Aš- -or---au -ūsų --i ---pap-ašy-i. (--- n------- J--- k-- k- p--------- (-š- n-r-č-a- J-s- k-i k- p-p-a-y-i- ------------------------------------ (Aš) norėčiau Jūsų kai ko paprašyti. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. (Aš--n---čiau---s-k-i -------vi----. (--- n------- J-- k-- k-- p--------- (-š- n-r-č-a- J-s k-i k-r p-k-i-s-i- ------------------------------------ (Aš) norėčiau Jus kai kur pakviesti. 0
Mida te soovite, palun? Pr-šau, -- no-ėt-mė-e? P------ k- n---------- P-a-a-, k- n-r-t-m-t-? ---------------------- Prašau, ko norėtumėte? 0
Soovite te kohvi? A----r--umė-- -u--e-io kavos? A- n--------- p------- k----- A- n-r-t-m-t- p-o-e-i- k-v-s- ----------------------------- Ar norėtumėte puodelio kavos? 0
Või soovite te pigem teed? O---l verči-----orė-u-ė-e---r-a-o-? O g-- v------ (----------- a------- O g-l v-r-i-u (-o-ė-u-ė-e- a-b-t-s- ----------------------------------- O gal verčiau (norėtumėte) arbatos? 0
Me soovime koju sõita. (--s---orėtume-v---uo-i--amo. (---- n------- v------- n---- (-e-) n-r-t-m- v-ž-u-t- n-m-. ----------------------------- (Mes) norėtume važiuoti namo. 0
Soovite te taksot? Ar n-r---------a-i---i------? A- n--------- v------- t----- A- n-r-t-m-t- v-ž-u-t- t-k-i- ----------------------------- Ar norėtumėte važiuoti taksi? 0
Nad soovivad helistada. Ji- n----ų p-s-ambi-ti. J-- n----- p----------- J-e n-r-t- p-s-a-b-n-i- ----------------------- Jie norėtų paskambinti. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.