Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   lt Savybiniai įvardžiai 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [šešiasdešimt septyni]

Savybiniai įvardžiai 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
prillid a-i-i-i a------ a-i-i-i ------- akiniai 0
Ta unustas oma prillid. Jis --m-ršo s--- ak-nius. J-- p------ s--- a------- J-s p-m-r-o s-v- a-i-i-s- ------------------------- Jis pamiršo savo akinius. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? Kurg---o -k-ni-i? K---- j- a------- K-r-i j- a-i-i-i- ----------------- Kurgi jo akiniai? 0
kell la-k----s l-------- l-i-r-d-s --------- laikrodis 0
Ta kell on katki. Jo-la---o--s s---do. J- l-------- s------ J- l-i-r-d-s s-g-d-. -------------------- Jo laikrodis sugedo. 0
Kell ripub seinal. Lai-r-dis -a-- -n----e-o-. L-------- k--- a-- s------ L-i-r-d-s k-b- a-t s-e-o-. -------------------------- Laikrodis kabo ant sienos. 0
pass pa-as p---- p-s-s ----- pasas 0
Ta kaotas enda passi. J-s ---e-ė-sa-o p---. J-- p----- s--- p---- J-s p-m-t- s-v- p-s-. --------------------- Jis pametė savo pasą. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? K-rgi -o--as-s? K---- j- p----- K-r-i j- p-s-s- --------------- Kurgi jo pasas? 0
nad – nende j--- --s - -ų j--- j-- — j- j-e- j-s — j- ------------- jie, jos — jų 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. Va-k----eg------s----av--t--ų. V----- n----- r---- s--- t---- V-i-a- n-g-l- r-s-i s-v- t-v-. ------------------------------ Vaikai negali rasti savo tėvų. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! Be- -i- g--ateina ------ai! B-- č-- g- a----- j- t----- B-t č-a g- a-e-n- j- t-v-i- --------------------------- Bet čia gi ateina jų tėvai! 0
Teie – teie Jūs - jū-ų J-- — j--- J-s — j-s- ---------- Jūs — jūsų 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? Kok-a---v--- k-i- -e-ės--jūsų-k-lio-ė--po-e Mi--er-? K---- b--- / k--- s----- j--- k------- p--- M------- K-k-a b-v- / k-i- s-k-s- j-s- k-l-o-ė- p-n- M-u-e-i- ---------------------------------------------------- Kokia buvo / kaip sekėsi jūsų kelionė, pone Miuleri? 0
Kus on teie naine, härra Müller? Kur----ų-ž---a--po-e -iu-eri? K-- j--- ž----- p--- M------- K-r j-s- ž-o-a- p-n- M-u-e-i- ----------------------------- Kur jūsų žmona, pone Miuleri? 0
Teie – teie Jū--— -ūsų J-- — j--- J-s — j-s- ---------- Jūs — jūsų 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? Ko-ia-b-v- --k-i-----ė-i-----on---------Šmit? K---- b--- / k--- s----- k------- p---- Š---- K-k-a b-v- / k-i- s-k-s- k-l-o-ė- p-n-a Š-i-? --------------------------------------------- Kokia buvo / kaip sekėsi kelionė, ponia Šmit? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? Kur--ū-ų-vy---,-p-n-- Š--t? K-- j--- v----- p---- Š---- K-r j-s- v-r-s- p-n-a Š-i-? --------------------------- Kur jūsų vyras, ponia Šmit? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!