Vestmik

et Sidesõnad 2   »   lt Jungtukai 2

95 [üheksakümmend viis]

Sidesõnad 2

Sidesõnad 2

95 [devyniasdešimt penki]

Jungtukai 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Mis ajast ta enam ei tööta? N-o kada-ji--ebed----? N-- k--- j- n--------- N-o k-d- j- n-b-d-r-a- ---------------------- Nuo kada ji nebedirba? 0
Teie abiellumisest? Nu--sa-----s-uvių? N-- s--- v-------- N-o s-v- v-s-u-i-? ------------------ Nuo savo vestuvių? 0
Jah, ta ei tööta enam sellest ajast kui abiellus. J--ne--dirba---o--ada,--a- -š---ėjo. J- n-------- n-- t---- k-- i-------- J- n-b-d-r-a n-o t-d-, k-i i-t-k-j-. ------------------------------------ Ji nebedirba nuo tada, kai ištekėjo. 0
Sellest ajast kui ta abiellus, ei tööta ta enam. Nuo--o,-k-i-išt-kė-o---i n-bed--b-. N-- t-- k-- i-------- j- n--------- N-o t-, k-i i-t-k-j-, j- n-b-d-r-a- ----------------------------------- Nuo to, kai ištekėjo, ji nebedirba. 0
Sellest ajast kui nad üksteist tunnevad, on nad õnnelikud. Nuo-tad----ai jie v-e-as--itą-p-ž--t---ji- yr- -aim-ngi. N-- t---- k-- j-- v----- k--- p------- j-- y-- l-------- N-o t-d-, k-i j-e v-e-a- k-t- p-ž-s-a- j-e y-a l-i-i-g-. -------------------------------------------------------- Nuo tada, kai jie vienas kitą pažįsta, jie yra laimingi. 0
Sellest ajast kui neil lapsed on, käivad nad harva väljas. Nuo-ta--- k-i j---t-r--v-i-ų, --ena j-e tik --tk--či--s. N-- t---- k-- j-- t--- v----- i---- j-- t-- r----------- N-o t-d-, k-i j-e t-r- v-i-ų- i-e-a j-e t-k r-t-a-č-a-s- -------------------------------------------------------- Nuo tada, kai jie turi vaikų, išena jie tik retkarčiais. 0
Millal ta helistab? K--a--i-sk---in-? K--- j- s-------- K-d- j- s-a-b-n-? ----------------- Kada ji skambins? 0
Samal ajal kui ta sõidab? Kel--nė--met-? K------- m---- K-l-o-ė- m-t-? -------------- Kelionės metu? 0
Jah, samal ajal kui ta autoga sõidab. T-ip--kai va-i------va--uo---a-a-t-mob-li-. T---- k-- v------ / v--------- a----------- T-i-, k-i v-ž-u-s / v-ž-u-d-m- a-t-m-b-l-u- ------------------------------------------- Taip, kai važiuos / važiuodama automobiliu. 0
Ta helistab samal ajal kui ta autoga sõidab. J--s-a---n-,-kai----i----- -ažiuoda-- --t-m--iliu. J- s-------- k-- v------ / v--------- a----------- J- s-a-b-n-, k-i v-ž-u-s / v-ž-u-d-m- a-t-m-b-l-u- -------------------------------------------------- Ji skambins, kai važiuos / važiuodama automobiliu. 0
Ta vaatab telekat samal ajal kui triigib. Ji -iūr- tel-viz-r-- ly-ind--- -- -ai l----a. J- ž---- t---------- l-------- /- k-- l------ J- ž-ū-i t-l-v-z-r-ų l-g-n-a-a /- k-i l-g-n-. --------------------------------------------- Ji žiūri televizorių lygindama /, kai lygina. 0
Ta kuulab muusikat samal ajal kui oma ülesandeid täidab. Ru--d--a-pa--kas- -i ----sos--muzi--s. R------- p------- j- k------- m------- R-o-d-m- p-m-k-s- j- k-a-s-s- m-z-k-s- -------------------------------------- Ruošdama pamokas, ji klausosi muzikos. 0
Ma ei näe midagi, kui mul prille ei ole. (A-) n-e-o n-mata-, --i --j-i-n-t---u-ak-nių. (--- n---- n------- k-- / j-- n------ a------ (-š- n-e-o n-m-t-u- k-i / j-i n-t-r-u a-i-i-. --------------------------------------------- (Aš) nieko nematau, kai / jei neturiu akinių. 0
Ma ei saa millestki aru, kui muusika on nii vali. (--- n---- --su-r--t-- ka- --jei----p--ar-iai ----a m---ka. (--- n---- n---------- k-- / j-- t--- g------ g---- m------ (-š- n-e-o n-s-p-a-t-, k-i / j-i t-i- g-r-i-i g-o-a m-z-k-. ----------------------------------------------------------- (Aš) nieko nesuprantu, kai / jei taip garsiai groja muzika. 0
Ma ei tunne midagi, kui mul on nohu. (A-- -ieko-neužu-dži-- -a--/ j-i-- --r-u-sl-gą / ---guoju. (--- n---- n---------- k-- / j-- / t---- s---- / s-------- (-š- n-e-o n-u-u-d-i-, k-i / j-i / t-r-u s-o-ą / s-o-u-j-. ---------------------------------------------------------- (Aš) nieko neužuodžiu, kai / jei / turiu slogą / sloguoju. 0
Me võtame takso, kui vihma sajab. (Mes) ------s-m--ta-si,---- -is. (---- v--------- t----- j-- l--- (-e-) v-ž-u-s-m- t-k-i- j-i l-s- -------------------------------- (Mes) važiuosime taksi, jei lis. 0
Me reisime ümber maailma, kui lotoga võidame. (M-s---el-a-s-me-ap-i-k----a---- jei--ai---i-e l-ter--o--. (---- k--------- a----- p------- j-- l-------- l---------- (-e-) k-l-a-s-m- a-l-n- p-s-u-į- j-i l-i-ė-i-e l-t-r-j-j-. ---------------------------------------------------------- (Mes) keliausime aplink pasaulį, jei laimėsime loterijoje. 0
Me alustame söömisega, kui ta varsti ei tule. (M-s)--r-d--i- ---g-------i -i- ---it--eparei-. (---- p------- v------- j-- j-- g---- n-------- (-e-) p-a-ė-i- v-l-y-i- j-i j-s g-e-t n-p-r-i-. ----------------------------------------------- (Mes) pradėsim valgyti, jei jis greit nepareis. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Euroopa Liidu keeled

Hetkel on Euroopa liidus 25 riiki. Tulevikus aga kuulub EL-i veel rohkem riike. Uus riik tähendab tavaliselt ka uut keelt. Praegu räägitakse EL-s üle 20 erineva keele. Kõik EL keeled on võrdsed. Keelte mitmekesisus EL-s on hämmastav. Kuid sellega võib kaasneda ka probleeme. Skeptikud arvavad, et keelte paljusus on EL-ile takistuseks. Need takistavad tõhusat koostööd. Seepärast arvavad paljud, et EL-is peaks olema üks ühine keel. Kõik riigid peaksid suutma suhelda selles keeles. Kuid see pole nii lihtne. Pole võimalik määrata ühte ametlikku keelt. Teised riigid tunneksid end nõrgemas olukorras. Ja Euroopas ei eksisteeri tõeliselt neutraalset keelt. Ka tehiskeel nagu esperanto ei sobiks töökeeleks. Sest keel peegeldab alati riigi kultuuri. Ning ükski keel ei taha oma keelest lahti öelda. Riigid peavad keelt nende identiteedi osaks. Keelepoliitika on EL tegevusplaani oluline osa. EL-s on isegi olemas mitmekeelsuse volinik. EL-s on kõige rohkem tõlkijaid ja tõlke maailmas. Ühe kokkuleppe saavutamiseks teeb tööd umbes 3500 inimest. Samas pole alati võimalik kõiki dokumente tõlkida. See võtaks liiga palju aega ja kulutaks liiga palju raha. Enamik dokumente tõlgitakse vaid mõnda keelde. Paljukeelsus on EL-i üks suurimaid väljakutseid. Euroopa peaks ühinema kaotamata selle paljusid identiteete!