Vestmik

et Asjaajamised   »   lt Apsipirkimas / Apsirūpinimas pirkiniais

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [penkiasdešimt vienas]

Apsipirkimas / Apsirūpinimas pirkiniais

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. (--) n-r-u-(-i--) - -i---otek-. (--- n---- (----- į b---------- (-š- n-r-u (-i-i- į b-b-i-t-k-. ------------------------------- (Aš) noriu (eiti) į biblioteką. 0
Ma tahaksin raamatupoodi. (-š--nor-u (--t-) į--ny-yn-. (--- n---- (----- į k------- (-š- n-r-u (-i-i- į k-y-y-ą- ---------------------------- (Aš) noriu (eiti) į knygyną. 0
Ma tahaksin kioski. (-š- --r-----ti --i k-----. (--- n---- e--- p-- k------ (-š- n-r-u e-t- p-i k-o-k-. --------------------------- (Aš) noriu eiti pri kiosko. 0
Ma tahaksin raamatut laenutada. (A-) no--------imt- -n-gą. (--- n---- p------- k----- (-š- n-r-u p-s-i-t- k-y-ą- -------------------------- (Aš) noriu pasiimti knygą. 0
Ma tahaksin raamatut osta. (Aš---o--u--us--i--t- -----. (--- n---- n--------- k----- (-š- n-r-u n-s-p-r-t- k-y-ą- ---------------------------- (Aš) noriu nusipirkti knygą. 0
Ma tahaksin ajalehte osta. (--)-noriu nus-p---ti-laik--št-. (--- n---- n--------- l--------- (-š- n-r-u n-s-p-r-t- l-i-r-š-į- -------------------------------- (Aš) noriu nusipirkti laikraštį. 0
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. (-š--nor-u (ei----į ---l-oteką--a-i--t- kny-o-. (--- n---- (----- į b--------- p------- k------ (-š- n-r-u (-i-i- į b-b-i-t-k- p-s-i-t- k-y-o-. ----------------------------------------------- (Aš) noriu (eiti) į biblioteką pasiimti knygos. 0
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. (A-- -or----eiti)----ny---- pi---- kn---s. (--- n---- (----- į k------ p----- k------ (-š- n-r-u (-i-i- į k-y-y-ą p-r-t- k-y-o-. ------------------------------------------ (Aš) noriu (eiti) į knygyną pirkti knygos. 0
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. (A-- -o-iu-(ei-i) - --os----ir-t- laik-aš-į. (--- n---- (----- i k----- p----- l--------- (-š- n-r-u (-i-i- i k-o-k- p-r-t- l-i-r-š-į- -------------------------------------------- (Aš) noriu (eiti) i kioską pirkti laikraštį. 0
Ma tahaksin prillipoodi. (A-)------ (--t------ opt---. (--- n---- (----- p-- o------ (-š- n-r-u (-i-i- p-s o-t-k-. ----------------------------- (Aš) noriu (eiti) pas optiką. 0
Ma tahaksin kauplusesse. (Aš- -or-- (e-t-)-į ----y--- -en--ą. (--- n---- (----- į p------- c------ (-š- n-r-u (-i-i- į p-e-y-o- c-n-r-. ------------------------------------ (Aš) noriu (eiti) į prekybos centrą. 0
Ma tahaksin pagariärisse. (-š- -ori- (e---) --- -e---ą. (--- n---- (----- p-- k------ (-š- n-r-u (-i-i- p-s k-p-j-. ----------------------------- (Aš) noriu (eiti) pas kepėją. 0
Ma tahaksin prille osta. (--- ----- n--ipirkt- a-i----. (--- n---- n--------- a------- (-š- n-r-u n-s-p-r-t- a-i-i-s- ------------------------------ (Aš) noriu nusipirkti akinius. 0
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. (--- ---iu-nusip-rkt---ai-i-----darž-v-ų. (--- n---- n--------- v----- i- d-------- (-š- n-r-u n-s-p-r-t- v-i-i- i- d-r-o-i-. ----------------------------------------- (Aš) noriu nusipirkti vaisių ir daržovių. 0
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. (------r---nus-----t--b--d-l------d-ono-. (--- n---- n--------- b------- i- d------ (-š- n-r-u n-s-p-r-t- b-n-e-i- i- d-o-o-. ----------------------------------------- (Aš) noriu nusipirkti bandelių ir duonos. 0
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. (Aš- -oriu ei---į -pt--- ---k-i--k-n--. (--- n---- e--- į o----- p----- a------ (-š- n-r-u e-t- į o-t-k- p-r-t- a-i-i-. --------------------------------------- (Aš) noriu eiti į optiką pirkti akinių. 0
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. (--) no--u-eit- į--re-yb-s ----rą p-rkt- va--ių ---d---o--ų. (--- n---- e--- į p------- c----- p----- v----- i- d-------- (-š- n-r-u e-t- į p-e-y-o- c-n-r- p-r-t- v-i-i- i- d-r-o-i-. ------------------------------------------------------------ (Aš) noriu eiti į prekybos centrą pirkti vaisių ir daržovių. 0
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. (--- n---- eiti--a--k-pėją pi-k-i---nd---- -r --on-s. (--- n---- e--- p-- k----- p----- b------- i- d------ (-š- n-r-u e-t- p-s k-p-j- p-r-t- b-n-e-i- i- d-o-o-. ----------------------------------------------------- (Aš) noriu eiti pas kepėją pirkti bandelių ir duonos. 0

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!