Vestmik

et Küsimuste esitamine 2   »   lt Klausimai 2

63 [kuuskümmend kolm]

Küsimuste esitamine 2

Küsimuste esitamine 2

63 [šešiasdešimt trys]

Klausimai 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Mul on hobi. (-š)--u-iu h-b--/-pom-g-. (--- t---- h--- / p------ (-š- t-r-u h-b- / p-m-g-. ------------------------- (Aš) turiu hobį / pomėgį. 0
Ma mängin tennist. (Aš) --idž----e-is-. (--- ž------ t------ (-š- ž-i-ž-u t-n-s-. -------------------- (Aš) žaidžiu tenisą. 0
Kus on tenniseväljak? K-- (-ra---e---o -----ė? K-- (---- t----- a------ K-r (-r-) t-n-s- a-k-t-? ------------------------ Kur (yra) teniso aikštė? 0
Kas sul on hobi? Ar -tu- t----hobį? A- (--- t--- h---- A- (-u- t-r- h-b-? ------------------ Ar (tu) turi hobį? 0
Ma mängin jalgpalli. (Aš- ža-dži--futb---. (--- ž------ f------- (-š- ž-i-ž-u f-t-o-ą- --------------------- (Aš) žaidžiu futbolą. 0
Kus on jalgpalliväljak? K---(y--)-f--bo--------ė? K-- (---- f------ a------ K-r (-r-) f-t-o-o a-k-t-? ------------------------- Kur (yra) futbolo aikštė? 0
Mu käevars on valus. M-- -k--da-r-nk-. M-- s----- r----- M-n s-a-d- r-n-ą- ----------------- Man skauda ranką. 0
Mu jalg ja käsi valutavad ka. Ta-- -a- -a--s-a-da -o-ą -----lną. T--- p-- m-- s----- k--- i- d----- T-i- p-t m-n s-a-d- k-j- i- d-l-ą- ---------------------------------- Taip pat man skauda koją ir delną. 0
Kus on arst? Kur-yr- gy-y--j-s? K-- y-- g--------- K-r y-a g-d-t-j-s- ------------------ Kur yra gydytojas? 0
Mul on auto. (--) tur-u--u-omob--į. (--- t---- a---------- (-š- t-r-u a-t-m-b-l-. ---------------------- (Aš) turiu automobilį. 0
Mul on ka mootorratas. (A-- ---------mo-oc-k--. (--- t---- i- m--------- (-š- t-r-u i- m-t-c-k-ą- ------------------------ (Aš) turiu ir motociklą. 0
Kus on parkla? K-- (yra--st-vėjimo-a---te--? K-- (---- s-------- a-------- K-r (-r-) s-o-ė-i-o a-k-t-l-? ----------------------------- Kur (yra) stovėjimo aikštelė? 0
Mul on kampsun. (A-)--uriu ---z---į. (--- t---- m-------- (-š- t-r-u m-g-t-n-. -------------------- (Aš) turiu megztinį. 0
Mul on jakk ja teksad. (A-) ta-p -a--turi--šv--k--i- d---su-. (--- t--- p-- t---- š----- i- d------- (-š- t-i- p-t t-r-u š-a-k- i- d-i-s-s- -------------------------------------- (Aš) taip pat turiu švarką ir džinsus. 0
Kus on pesumasin? Ku---y--) s--l--m- ma----? K-- (---- s------- m------ K-r (-r-) s-a-b-m- m-š-n-? -------------------------- Kur (yra) skalbimo mašina? 0
Mul on taldrik. (-š----riu----š--. (--- t---- l------ (-š- t-r-u l-k-t-. ------------------ (Aš) turiu lėkštę. 0
Mul on nuga, kahvel ja lusikas. (Aš--t--iu--eilį, š-kutę -r šauk---. (--- t---- p----- š----- i- š------- (-š- t-r-u p-i-į- š-k-t- i- š-u-š-ą- ------------------------------------ (Aš) turiu peilį, šakutę ir šaukštą. 0
Kus on sool ja pipar? Ku----ra---r-ska -- p--irai? K-- (---- d----- i- p------- K-r (-r-) d-u-k- i- p-p-r-i- ---------------------------- Kur (yra) druska ir pipirai? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keha reageerib kõnele

Kõne töödeldakse meie ajus Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme. Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid. Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju. Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha. Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle. Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone. Heaks näiteks on sõna naeratus. Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’. Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju. Siin võib näiteks tuua sõna valu . Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon. Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme. Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime. Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon. Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust. Katsealustele näidati erinevaid sõnu. Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu. Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed. Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist. See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju. Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend. Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde. Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud. On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu. Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida. Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias. Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...