Vestmik

et midagi pidama   »   lt ką privalėti

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [septyniasdešimt du]

ką privalėti

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
pidama pr-va--t- / --r-ti p-------- / t----- p-i-a-ė-i / t-r-t- ------------------ privalėti / turėti 0
Ma pean kirja ära saatma. A---r-val-u --tu-i- iš---sti-----ką. A- p------- / t---- i------- l------ A- p-i-a-a- / t-r-u i-s-ų-t- l-i-k-. ------------------------------------ Aš privalau / turiu išsiųsti laišką. 0
Ma pean hotellile maksma. A- -r---l-- / --r-- su--kė-- u- v--šb-tį. A- p------- / t---- s------- u- v-------- A- p-i-a-a- / t-r-u s-m-k-t- u- v-e-b-t-. ----------------------------------------- Aš privalau / turiu sumokėti už viešbutį. 0
Sa pead varakult tõusma. T- -u-i ---sti ke--i-. T- t--- a----- k------ T- t-r- a-k-t- k-l-i-. ---------------------- Tu turi anksti keltis. 0
Sa pead palju töötama. T--tu---d-ug-d--bti. T- t--- d--- d------ T- t-r- d-u- d-r-t-. -------------------- Tu turi daug dirbti. 0
Sa pead täpne olema. Tu-tur---e--lu--i-- --t- p--ktu-l-- /--te-ti -a---. T- t--- n-------- / b--- p--------- / a----- l----- T- t-r- n-v-l-o-i / b-t- p-n-t-a-u- / a-e-t- l-i-u- --------------------------------------------------- Tu turi nevėluoti / būti punktualus / ateiti laiku. 0
Ta peab tankima. Jis -uri prisi-i--i ---alų. J-- t--- p--------- d------ J-s t-r- p-i-i-i-t- d-g-l-. --------------------------- Jis turi prisipilti degalų. 0
Ta peab autot parandama. J-s -uri-s--em-ntu--i au-o-obil-. J-- t--- s----------- a---------- J-s t-r- s-r-m-n-u-t- a-t-m-b-l-. --------------------------------- Jis turi suremontuoti automobilį. 0
Ta peab autot pesema. J-----ri n----u-i -utomo---į. J-- t--- n------- a---------- J-s t-r- n-p-a-t- a-t-m-b-l-. ----------------------------- Jis turi nuplauti automobilį. 0
Ta peab sisseoste tegema. J--turi -p--pi-kti. J- t--- a---------- J- t-r- a-s-p-r-t-. ------------------- Ji turi apsipirkti. 0
Ta peab korterit puhastama. J- t--- t--r-y---bu-ą. J- t--- t------- b---- J- t-r- t-a-k-t- b-t-. ---------------------- Ji turi tvarkyti butą. 0
Ta peab pesu ära pesema. J---u---sk-l-ti sk-lb---us. J- t--- s------ s---------- J- t-r- s-a-b-i s-a-b-n-u-. --------------------------- Ji turi skalbti skalbinius. 0
Me peame kohe kooli minema. (M--) --o- -u--me--i-- - -o----ą. (---- t--- t----- e--- į m------- (-e-) t-o- t-r-m- e-t- į m-k-k-ą- --------------------------------- (Mes) tuoj turime eiti į mokyklą. 0
Me peame kohe tööle minema. (-e------j turi-- -----į --r--. (---- t--- t----- e--- į d----- (-e-) t-o- t-r-m- e-t- į d-r-ą- ------------------------------- (Mes) tuoj turime eiti į darbą. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. (---- t-oj----ime---ti-pa---y-yto-ą. (---- t--- t----- e--- p-- g-------- (-e-) t-o- t-r-m- e-t- p-s g-d-t-j-. ------------------------------------ (Mes) tuoj turime eiti pas gydytoją. 0
Te peate bussi ootama. (J--) tur----l-ukti --tobu-o. (---- t----- l----- a-------- (-ū-) t-r-t- l-u-t- a-t-b-s-. ----------------------------- (Jūs) turite laukti autobuso. 0
Te peate rongi ootama. (Jū-) -urit--l-ukti-tra-ki--o. (---- t----- l----- t--------- (-ū-) t-r-t- l-u-t- t-a-k-n-o- ------------------------------ (Jūs) turite laukti traukinio. 0
Te peate taksot ootama. (-ūs- tu---e-la--ti ta-s-. (---- t----- l----- t----- (-ū-) t-r-t- l-u-t- t-k-i- -------------------------- (Jūs) turite laukti taksi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...