Vestmik

suur – väike   »   didelis — mažas (Antonimai)

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [šešiasdešimt aštuoni]

+

didelis — mažas (Antonimai)

+

Saate klõpsata igal tühjal, et näha teksti või:   

eesti leedu Mängi Rohkem
suur ja väike di----- i- m---s didelis ir mažas 0 +
Elevant on suur. Dr------ y-- d------. Dramblys yra didelis. 0 +
Hiir on väike. Pe-- y-- m---. Pelė yra maža. 0 +
     
pime ja valge ta---- i- š-----s tamsus ir šviesus 0 +
Öö on pime. Na---- y-- t----. Naktis yra tamsi. 0 +
Päev on valge. Di--- y-- š-----. Diena yra šviesi. 0 +
     
vana ja noor se--- i- j----s senas ir jaunas 0 +
Meie vanaisa on väga vana. Mū-- s------ y-- l---- s----. Mūsų senelis yra labai senas. 0 +
70 aastat tagasi oli ta veel noor. Pr--- s-------------- m--- j-- b--- d-- j-----. Prieš septyniasdešimt metų jis buvo dar jaunas. 0 +
     
ilus ja inetu gr---- i- b-----s gražus ir bjaurus 0 +
Liblikas on ilus. Dr------ y-- g-----. Drugelis yra gražus. 0 +
Ämblik on inetu. Vo--- y-- b------. Voras yra bjaurus. 0 +
     
paks ja kõhn st---- i- p----s storas ir plonas 0 +
100 kilo kaaluv naine on paks. Mo------ s-------- 100 (š----) k--------- y-- s----. Moteris, sverianti 100 (šimtą) kilogramų, yra stora. 0 +
50 kilo kaaluv mees on kõhn. Vy---- s--------- 50 (p-----------) k--------- y-- p-----. Vyras, sveriantis 50 (penkiasdešmt) kilogramų, yra plonas. 0 +
     
kallis ja odav br----- i- p---s brangus ir pigus 0 +
Auto on kallis. Au--------- y-- b------. Automobilis yra brangus. 0 +
Ajaleht on odav. La-------- y-- p----. Laikraštis yra pigus. 0 +
     

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...