Vestmik

et suur – väike   »   lt didelis — mažas (Antonimai)

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [šešiasdešimt aštuoni]

didelis — mažas (Antonimai)

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
suur ja väike di--l---i- -ažas d______ i_ m____ d-d-l-s i- m-ž-s ---------------- didelis ir mažas 0
Elevant on suur. Dr----ys yra--id--is. D_______ y__ d_______ D-a-b-y- y-a d-d-l-s- --------------------- Dramblys yra didelis. 0
Hiir on väike. Pe-- y-- maž-. P___ y__ m____ P-l- y-a m-ž-. -------------- Pelė yra maža. 0
pime ja valge ta--u---r š-ies-s t_____ i_ š______ t-m-u- i- š-i-s-s ----------------- tamsus ir šviesus 0
Öö on pime. Nakt-s---a--a---. N_____ y__ t_____ N-k-i- y-a t-m-i- ----------------- Naktis yra tamsi. 0
Päev on valge. D-e-- yra -vi-si. D____ y__ š______ D-e-a y-a š-i-s-. ----------------- Diena yra šviesi. 0
vana ja noor s-n-s-i--jau-as s____ i_ j_____ s-n-s i- j-u-a- --------------- senas ir jaunas 0
Meie vanaisa on väga vana. M--- ---e--- y-a l-----s--a-. M___ s______ y__ l____ s_____ M-s- s-n-l-s y-a l-b-i s-n-s- ----------------------------- Mūsų senelis yra labai senas. 0
70 aastat tagasi oli ta veel noor. P--eš-septyni-s-eš--t --t--jis b--- -a------a-. P____ s______________ m___ j__ b___ d__ j______ P-i-š s-p-y-i-s-e-i-t m-t- j-s b-v- d-r j-u-a-. ----------------------------------------------- Prieš septyniasdešimt metų jis buvo dar jaunas. 0
ilus ja inetu gražus -r b-a-rus g_____ i_ b______ g-a-u- i- b-a-r-s ----------------- gražus ir bjaurus 0
Liblikas on ilus. Dr-----s--r- -r--u-. D_______ y__ g______ D-u-e-i- y-a g-a-u-. -------------------- Drugelis yra gražus. 0
Ämblik on inetu. Vora- -ra --aur-s. V____ y__ b_______ V-r-s y-a b-a-r-s- ------------------ Voras yra bjaurus. 0
paks ja kõhn sto-a- -- ---n-s s_____ i_ p_____ s-o-a- i- p-o-a- ---------------- storas ir plonas 0
100 kilo kaaluv naine on paks. M-te-i-, -ve-i---i 1-0 (---t-- k-----a-ų- -r--s-o-a. M_______ s________ 1__ (______ k_________ y__ s_____ M-t-r-s- s-e-i-n-i 1-0 (-i-t-) k-l-g-a-ų- y-a s-o-a- ---------------------------------------------------- Moteris, sverianti 100 (šimtą) kilogramų, yra stora. 0
50 kilo kaaluv mees on kõhn. V---s- sverian-is----(pen---------)----og---ų,---a--lonas. V_____ s_________ 5_ (_____________ k_________ y__ p______ V-r-s- s-e-i-n-i- 5- (-e-k-a-d-š-t- k-l-g-a-ų- y-a p-o-a-. ---------------------------------------------------------- Vyras, sveriantis 50 (penkiasdešmt) kilogramų, yra plonas. 0
kallis ja odav bra-gus-----i--s b______ i_ p____ b-a-g-s i- p-g-s ---------------- brangus ir pigus 0
Auto on kallis. Aut--obi-i---ra -ra-gu-. A__________ y__ b_______ A-t-m-b-l-s y-a b-a-g-s- ------------------------ Automobilis yra brangus. 0
Ajaleht on odav. L--kraš-i- -ra--igu-. L_________ y__ p_____ L-i-r-š-i- y-a p-g-s- --------------------- Laikraštis yra pigus. 0

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...