Vestmik

et Kokkusaamine   »   lt Susitarimas

24 [kakskümmend neli]

Kokkusaamine

Kokkusaamine

24 [dvidešimt keturi]

Susitarimas

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Jäid sa bussist maha? A--(tu------ėja- - pavė-av-- ---utobusą? A- (--- n------- / p-------- į a-------- A- (-u- n-s-ė-a- / p-v-l-v-i į a-t-b-s-? ---------------------------------------- Ar (tu) nespėjai / pavėlavai į autobusą? 0
Ma ootasin sind pool tundi. Aš---u--au --vęs-pu-ę v-l-n-os. A- l------ t---- p--- v-------- A- l-u-i-u t-v-s p-s- v-l-n-o-. ------------------------------- Aš laukiau tavęs pusę valandos. 0
Kas sul ei ole mobiili kaasas? Ar---u) neturi-pas---ę- --p-s-ėm--i-----li----t-l--o-o? A- (--- n----- p------- / p-------- m-------- t-------- A- (-u- n-t-r- p-s-ė-ę- / p-s-ė-u-i m-b-l-o-o t-l-f-n-? ------------------------------------------------------- Ar (tu) neturi pasiėmęs / pasiėmusi mobiliojo telefono? 0
Ole täpne järgmine kord! Kit--k-r-- būk------u-lus /-a-e-----ik-! K--- k---- b-- p--------- / a---- l----- K-t- k-r-ą b-k p-n-t-a-u- / a-e-k l-i-u- ---------------------------------------- Kitą kartą būk punktualus / ateik laiku! 0
Võta järgmine kord takso! Kitą k-rt--v--iu-k--aksi! K--- k---- v------ t----- K-t- k-r-ą v-ž-u-k t-k-i- ------------------------- Kitą kartą važiuok taksi! 0
Võta järgmine kord vihmavari kaasa! Kitą k-rt- -a----k -i-t-a-g-! K--- k---- p------ l--------- K-t- k-r-ą p-s-i-k l-e-s-r-į- ----------------------------- Kitą kartą pasiimk lietsargį! 0
Homne päev on mul vaba. R-to--aš--ai--a--- la-s-a. R---- a- l------ / l------ R-t-j a- l-i-v-s / l-i-v-. -------------------------- Rytoj aš laisvas / laisva. 0
Kas saame homme kokku? Gal-susi-i-im---y-oj? G-- s--------- r----- G-l s-s-t-k-m- r-t-j- --------------------- Gal susitikime rytoj? 0
Mul on kahju, kuid homme ei sobi mulle. G----, bet------ --gal-s-- - -e--liu. G----- b-- r---- n-------- / n------- G-i-a- b-t r-t-j n-g-l-s-u / n-g-l-u- ------------------------------------- Gaila, bet rytoj negalėsiu / negaliu. 0
On sul sellel nädalavahetusel juba midagi ees? A--šį-sav--t-al- -a- k- ---s-esi-n---t-- - --mači--i -d--y--)? A- š- s--------- j-- k- n--- e-- n------ / n-------- (-------- A- š- s-v-i-g-l- j-u k- n-r- e-i n-m-t-s / n-m-č-u-i (-a-y-i-? -------------------------------------------------------------- Ar šį savaitgalį jau ką nors esi numatęs / numačiusi (daryti)? 0
Või oled juba midagi kokku leppinud? O-----tu ----s-----r-------sita----? O g-- t- j-- s-------- / s---------- O g-l t- j-u s-s-t-r-s / s-s-t-r-s-? ------------------------------------ O gal tu jau susitaręs / susitarusi? 0
Ma teen ettepaneku nädalavahetusel kohtuda. (Aš) -iū-a- ----t--t- sav---g---. (--- s----- s-------- s---------- (-š- s-ū-a- s-s-t-k-i s-v-i-g-l-. --------------------------------- (Aš) siūlau susitikti savaitgalį. 0
Kas lähme piknikule? Gal--u---ki-e -škyl-? G-- s-------- i------ G-l s-r-n-i-e i-k-l-? --------------------- Gal surenkime iškylą? 0
Kas sõidame randa? Gal -u-a-iu------pr----a-lū--mio? G-- n----------- p--- p---------- G-l n-v-ž-u-k-m- p-i- p-p-ū-i-i-? --------------------------------- Gal nuvažiuokime prie paplūdimio? 0
Kas sõidame mägedesse? G---v-ž---kim--į-ka---s? G-- v--------- į k------ G-l v-ž-u-k-m- į k-l-u-? ------------------------ Gal važiuokime į kalnus? 0
Ma tulen sulle büroosse järgi. (Aš) -ž----u tavę- į -iurą. (--- u------ t---- į b----- (-š- u-e-s-u t-v-s į b-u-ą- --------------------------- (Aš) užeisiu tavęs į biurą. 0
Ma tulen sulle koju järgi. (A-)-u--i--- t-----į-nam-s. (--- u------ t---- į n----- (-š- u-e-s-u t-v-s į n-m-s- --------------------------- (Aš) užeisiu tavęs į namus. 0
Ma tulen sulle bussipeatusesse järgi. A- --v--p-s--ik-iu----e au-----ų----telės. A- t--- p--------- p--- a------- s-------- A- t-v- p-s-t-k-i- p-i- a-t-b-s- s-o-e-ė-. ------------------------------------------ Aš tave pasitiksiu prie autobusų stotelės. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Näpunäiteid õppimaks uut keelt

Uue keele õppimine on alati vaevanõudev. Hääldus, grammatika reeglid ja sõnavara nõuavad suurt distsipliini. Kuid on olemas erinevaid trikke, mis teevad õppimise lihtsamaks! Esiteks, tuleb mõelda positiivselt. Tundke rõõmu uuest keelest ja uutest kogemustest! Teoorias pole oluline, millega te alustate. Võtke ette teema, mis teid eriti huvitab. Mõistlik on esmalt keskenduda kuulamisele ja rääkimisele. Lugemise ja kirjutamisega tegelege hiljem. Leia sulle ja su päevaplaanile B879sobilik süsteem. Omadussõnade õppimisel on hea samal õppida ka nende vastandsõnu. Võite oma elamises üles riputada ka sõnakaarte. Võite kuulata helimaterjale kas trenni tehes või autos. Kui mingi teema tundub liiga keeruline, lõpetage. Tehke paus või õppige midagi muud! Sel viisil ei kaota te uue keele vastu huvi. Tore on ka lahendada ristsõnu uues keeles. Vahelduseks vaata võõras keeles mõnd filmi. Palju on võimalik õppida maa ja inimeste kohta võõrkeelsest ajalehest. Internetis leiab palju harjutusi ja täiendavat materjali õpikute kõrvale. Suhtle sõpradega, kes naudivad samuti keelte õppimist. Ärge kunagi õppige uut materjali ilma kontekstita! Korrake kõike regulaarselt! Siis jääb õpitu hästi meelde. Kui teooria on piisavalt selge, tuleks asju pakkima asuda! Kusagil mujal ei õpi keelt paremini kui emakeeleoskajate keskel. Võite pidada oma reisikogemsutest päevikut. Aga kõige olulisem: ärge andke alla!
Kas sa teadsid?
Korea keelt räägib umbes 75 miljonit inimest. Need inimesed elavad muidugi eelkõige Põhja- ja Lõuna-Koreas. Aga ka Hiinas ja Jaapanis leidub Korea vähemusi. See, millisesse keelerühma korea keel kuulub, on veel keeleteaduslikult vastuoluline. Korea lahutatust on näha ka mõlema maa keeltes. Lõuna-Korea võtab näiteks palju sõnu üle inglise keelest. Põhjakorealased ei saa nendest sõnadest tavaliselt aru. Mõlema maa standardkeeled orienteeruvad vastava pealinnadialekti järgi. Veel üks korea keele eripära on selle täpsus. Keel näitab ära, millises suhtes rääkijad omavahel on. Leidub palju viisakusvorme ning erinevaid mõisteid sugulaste jaoks. Korea kiri on tähtede kiri. Üksikud tähed pannakse silpidena kujuteldavatesse nelinurkadesse. Eriti huvitavad on kaashäälikud, mis oma kuju tõttu pilte meenutavad. Nad näitavad, mis asetuses suu, keel, suulagi ja kõri hääldusel on.