Vestmik

et Postkontoris   »   it Alle poste

59 [viiskümmend üheksa]

Postkontoris

Postkontoris

59 [cinquantanove]

Alle poste

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Kus on lähim postkontor? Do-’è-l- p-sta -i- vicina? D---- l- p---- p-- v------ D-v-è l- p-s-a p-ù v-c-n-? -------------------------- Dov’è la posta più vicina? 0
Kas lähima postkontorini on pikk maa? È-lontana--a -o--a? È l------ l- p----- È l-n-a-a l- p-s-a- ------------------- È lontana la posta? 0
Kus on lähim kirjakast? D--’- -a----ss--a b-ca --l------te--? D---- l- p------- b--- d---- l------- D-v-è l- p-o-s-m- b-c- d-l-e l-t-e-e- ------------------------------------- Dov’è la prossima buca delle lettere? 0
Mul on paari postmarki vaja. Mi-o-co-ro-o-----ni-franc--ol--. M- o-------- a----- f----------- M- o-c-r-o-o a-c-n- f-a-c-b-l-i- -------------------------------- Mi occorrono alcuni francobolli. 0
Ühele kaardile ja ühele kirjale. P-- una-c--to-i-- e--u---lett--a. P-- u-- c-------- e- u-- l------- P-r u-a c-r-o-i-a e- u-a l-t-e-a- --------------------------------- Per una cartolina ed una lettera. 0
Kui palju maksab paki saatmine Ameerikasse? Qu---o costa-u----a---bol-o-p-- l--meri--? Q----- c---- u- f---------- p-- l--------- Q-a-t- c-s-a u- f-a-c-b-l-o p-r l-A-e-i-a- ------------------------------------------ Quanto costa un francobollo per l’America? 0
Kui raske on see pakk? Quanto-pe-a -ue--o----co? Q----- p--- q----- p----- Q-a-t- p-s- q-e-t- p-c-o- ------------------------- Quanto pesa questo pacco? 0
Kas ma võin selle lennupostiga saata? P--s- s-e--rl- p---pos-a---re-? P---- s------- p-- p---- a----- P-s-o s-e-i-l- p-r p-s-a a-r-a- ------------------------------- Posso spedirlo per posta aerea? 0
Kui kaua kulub selle kohale jõudmiseks? Quanto -i-me-t- a- a--iv-r-? Q----- c- m---- a- a-------- Q-a-t- c- m-t-e a- a-r-v-r-? ---------------------------- Quanto ci mette ad arrivare? 0
Kus ma helistada saan? D--e -os-o tel-fona--? D--- p---- t---------- D-v- p-s-o t-l-f-n-r-? ---------------------- Dove posso telefonare? 0
Kus on lähim telefon? Do-’- -- pr--s--- cabi-a-telefo---a? D---- l- p------- c----- t---------- D-v-è l- p-o-s-m- c-b-n- t-l-f-n-c-? ------------------------------------ Dov’è la prossima cabina telefonica? 0
Kas teil on telefonikaarte? H- --rt----l---n--he? H- c---- t----------- H- c-r-e t-l-f-n-c-e- --------------------- Ha carte telefoniche? 0
Kas teil on telefoniraamatut? Ha--n-e--nc- t---f---co? H- u- e----- t---------- H- u- e-e-c- t-l-f-n-c-? ------------------------ Ha un elenco telefonico? 0
Teate te Austria suunakoodi? Sa i--p-ef---- -er ---u-tr--? S- i- p------- p-- l--------- S- i- p-e-i-s- p-r l-A-s-r-a- ----------------------------- Sa il prefisso per l’Austria? 0
Üks hetk, ma vaatan järgi. U- --m-n-o--h--gu-rdo. U- m------ c-- g------ U- m-m-n-o c-e g-a-d-. ---------------------- Un momento che guardo. 0
Liin on pidevalt hõivatud. La--ine- ---e--r- o--upa-a. L- l---- è s----- o-------- L- l-n-a è s-m-r- o-c-p-t-. --------------------------- La linea è sempre occupata. 0
Millise numbri te valisite? C-- nume----a--at-o? C-- n----- h- f----- C-e n-m-r- h- f-t-o- -------------------- Che numero ha fatto? 0
Te peate esimesena nulli valima! D-v- fare -r-m---o --r-! D--- f--- p---- l- z---- D-v- f-r- p-i-a l- z-r-! ------------------------ Deve fare prima lo zero! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Tunded räägivad ka erinevaid keeli!

Maailmas räägitakse palju erinevaid keeli Pole olemas üht universaalset inimkeelt. Aga kuidas on lood meie näoilmetega? Kas emotsioonide keel on universaalne? Ei, ka seal võib tulla ette erinevusi! Pikka aega usuti, et kõik inimesed väljendavad tundeid samamoodi. Näoilmete keelt peeti universaalselt mõistetavaks. Charles Darwin arvas, et tunded on inimesele elutähtsad. Seetõttu pidid need olema kõigis kultuurides ühtselt mõistetavad. Kuid viimased uuringud on teinud teised järeldused. Need näitavad, et ka tunnete keeles võib ette tulla erinevusi. See tähendab, et meie kultuur mõjutab meie näoilmeid. Seega inimesed üle maailma näitavad ja tõlgendavad tundeid erinevalt. Teadlased eristavad kuut esmast tunnet. Nendeks on õnn, kurbus, viha, vastikus, hirm ja üllatus. Aga eurooplastel on erinevad näoilmed kui asiaatidel. Ühest näoilmest loevad nad välja erinevaid asju. Mitmed eksperimendid on seda kinnitanud. Katsealustele näidati katse käigus arvutiekraanilt nägusid. Inimesed pidid kirjeldama, mida nad näost välja loevad. Erinevatel tulemustel on palju põhjuseid. Mõndades kultuurides näidatakse tundeid välja rohkem kui teistes. Seepärast ei mõisteta näoilmete intensiivsust alati ühtmoodi. Samuti erinevatest kultuuridest pärit inimestega pöörama tähelepanu eri asja. Asiaadid keskenduvad näoilmete lugemisel eelkõige silmadele. Eurooplased ameeriklased seevastu jälgivad inimese suud. Kuid on olemas üks näoilme, mida mõistavad kõik kultuurid ühtmoodi... Selleks on kena naeratus!