Vestmik

et Postkontoris   »   sv På posten

59 [viiskümmend üheksa]

Postkontoris

Postkontoris

59 [femtionio]

På posten

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Kus on lähim postkontor? Va--ä- -är---te p-stko--or? V-- ä- n------- p---------- V-r ä- n-r-a-t- p-s-k-n-o-? --------------------------- Var är närmaste postkontor? 0
Kas lähima postkontorini on pikk maa? Ä--d---lån-t --ll -är--ste --s-? Ä- d-- l---- t--- n------- p---- Ä- d-t l-n-t t-l- n-r-a-t- p-s-? -------------------------------- Är det långt till närmaste post? 0
Kus on lähim kirjakast? V-r--r nä----te b-e--å-a? V-- ä- n------- b-------- V-r ä- n-r-a-t- b-e-l-d-? ------------------------- Var är närmaste brevlåda? 0
Mul on paari postmarki vaja. Ja- ---ö-er et- p-- --imä--e-. J-- b------ e-- p-- f--------- J-g b-h-v-r e-t p-r f-i-ä-k-n- ------------------------------ Jag behöver ett par frimärken. 0
Ühele kaardile ja ühele kirjale. F-r -tt-k-r--oc- -t- -rev. F-- e-- k--- o-- e-- b---- F-r e-t k-r- o-h e-t b-e-. -------------------------- För ett kort och ett brev. 0
Kui palju maksab paki saatmine Ameerikasse? H-r-d--t -r-po-to--till--me---a? H-- d--- ä- p----- t--- A------- H-r d-r- ä- p-r-o- t-l- A-e-i-a- -------------------------------- Hur dyrt är portot till Amerika? 0
Kui raske on see pakk? Hu---u--- ä- pake--t? H-- t---- ä- p------- H-r t-n-t ä- p-k-t-t- --------------------- Hur tungt är paketet? 0
Kas ma võin selle lennupostiga saata? K-n---- sk---- -et -ed--l-gp--t? K-- j-- s----- d-- m-- f-------- K-n j-g s-i-k- d-t m-d f-y-p-s-? -------------------------------- Kan jag skicka det med flygpost? 0
Kui kaua kulub selle kohale jõudmiseks? Hu----n-e--r-je------ t--ls--et -ommer -r-m? H-- l---- d----- d--- t---- d-- k----- f---- H-r l-n-e d-ö-e- d-t- t-l-s d-t k-m-e- f-a-? -------------------------------------------- Hur länge dröjer det, tills det kommer fram? 0
Kus ma helistada saan? Var ka- -a- r-n-a? V-- k-- j-- r----- V-r k-n j-g r-n-a- ------------------ Var kan jag ringa? 0
Kus on lähim telefon? Var-----s--är-a--e-tel---n-----? V-- f---- n------- t------------ V-r f-n-s n-r-a-t- t-l-f-n-i-s-? -------------------------------- Var finns närmaste telefonkiosk? 0
Kas teil on telefonikaarte? Ha--ni-t--e--n-or-? H-- n- t----------- H-r n- t-l-f-n-o-t- ------------------- Har ni telefonkort? 0
Kas teil on telefoniraamatut? Har--i-en --l-f-nk-t--og? H-- n- e- t-------------- H-r n- e- t-l-f-n-a-a-o-? ------------------------- Har ni en telefonkatalog? 0
Teate te Austria suunakoodi? V----i ------umret--il- Ö--e-r--e? V-- n- l---------- t--- Ö--------- V-t n- l-n-s-u-r-t t-l- Ö-t-r-i-e- ---------------------------------- Vet ni landsnumret till Österrike? 0
Üks hetk, ma vaatan järgi. E--------li--, j-g s-a-s---f---. E-- ö--------- j-- s-- s- e----- E-t ö-o-b-i-k- j-g s-a s- e-t-r- -------------------------------- Ett ögonblick, jag ska se efter. 0
Liin on pidevalt hõivatud. Li-je--ä- a-l-id ---tag-n. L----- ä- a----- u-------- L-n-e- ä- a-l-i- u-p-a-e-. -------------------------- Linjen är alltid upptagen. 0
Millise numbri te valisite? V-lket num-e---a- n- v-lt? V----- n----- h-- n- v---- V-l-e- n-m-e- h-r n- v-l-? -------------------------- Vilket nummer har ni valt? 0
Te peate esimesena nulli valima! Ni ----- f-r----l--en no-l-! N- m---- f---- s-- e- n----- N- m-s-e f-r-t s-å e- n-l-a- ---------------------------- Ni måste först slå en nolla! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Tunded räägivad ka erinevaid keeli!

Maailmas räägitakse palju erinevaid keeli Pole olemas üht universaalset inimkeelt. Aga kuidas on lood meie näoilmetega? Kas emotsioonide keel on universaalne? Ei, ka seal võib tulla ette erinevusi! Pikka aega usuti, et kõik inimesed väljendavad tundeid samamoodi. Näoilmete keelt peeti universaalselt mõistetavaks. Charles Darwin arvas, et tunded on inimesele elutähtsad. Seetõttu pidid need olema kõigis kultuurides ühtselt mõistetavad. Kuid viimased uuringud on teinud teised järeldused. Need näitavad, et ka tunnete keeles võib ette tulla erinevusi. See tähendab, et meie kultuur mõjutab meie näoilmeid. Seega inimesed üle maailma näitavad ja tõlgendavad tundeid erinevalt. Teadlased eristavad kuut esmast tunnet. Nendeks on õnn, kurbus, viha, vastikus, hirm ja üllatus. Aga eurooplastel on erinevad näoilmed kui asiaatidel. Ühest näoilmest loevad nad välja erinevaid asju. Mitmed eksperimendid on seda kinnitanud. Katsealustele näidati katse käigus arvutiekraanilt nägusid. Inimesed pidid kirjeldama, mida nad näost välja loevad. Erinevatel tulemustel on palju põhjuseid. Mõndades kultuurides näidatakse tundeid välja rohkem kui teistes. Seepärast ei mõisteta näoilmete intensiivsust alati ühtmoodi. Samuti erinevatest kultuuridest pärit inimestega pöörama tähelepanu eri asja. Asiaadid keskenduvad näoilmete lugemisel eelkõige silmadele. Eurooplased ameeriklased seevastu jälgivad inimese suud. Kuid on olemas üks näoilme, mida mõistavad kõik kultuurid ühtmoodi... Selleks on kena naeratus!