Vestmik

et Postkontoris   »   tr Postanede

59 [viiskümmend üheksa]

Postkontoris

Postkontoris

59 [elli dokuz]

Postanede

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
Kus on lähim postkontor? B-r-s---a-- -o---n--n-r--e? Bir sonraki postane nerede? B-r s-n-a-i p-s-a-e n-r-d-? --------------------------- Bir sonraki postane nerede? 0
Kas lähima postkontorini on pikk maa? B-- ---r-k- p----n- -z---m-? Bir sonraki postane uzak mı? B-r s-n-a-i p-s-a-e u-a- m-? ---------------------------- Bir sonraki postane uzak mı? 0
Kus on lähim kirjakast? Bi- sonr--- p---a--u---u---red-? Bir sonraki posta kutusu nerede? B-r s-n-a-i p-s-a k-t-s- n-r-d-? -------------------------------- Bir sonraki posta kutusu nerede? 0
Mul on paari postmarki vaja. Bir k-- pu-a---ti-acım -ar. Bir kaç pula ihtiyacım var. B-r k-ç p-l- i-t-y-c-m v-r- --------------------------- Bir kaç pula ihtiyacım var. 0
Ühele kaardile ja ühele kirjale. Bi---a-tp--t-l--e--i- mek-u------. Bir kartpostal ve bir mektup için. B-r k-r-p-s-a- v- b-r m-k-u- i-i-. ---------------------------------- Bir kartpostal ve bir mektup için. 0
Kui palju maksab paki saatmine Ameerikasse? A----ka---p-sta-ü--e-- -e-k-da-? Amerikaya posta ücreti ne kadar? A-e-i-a-a p-s-a ü-r-t- n- k-d-r- -------------------------------- Amerikaya posta ücreti ne kadar? 0
Kui raske on see pakk? Pa-e------ı---ğı-n- k-da-? Paketin ağırlığı ne kadar? P-k-t-n a-ı-l-ğ- n- k-d-r- -------------------------- Paketin ağırlığı ne kadar? 0
Kas ma võin selle lennupostiga saata? Hav---l- --- -öndere---ir m-y-m? Havayolu ile gönderebilir miyim? H-v-y-l- i-e g-n-e-e-i-i- m-y-m- -------------------------------- Havayolu ile gönderebilir miyim? 0
Kui kaua kulub selle kohale jõudmiseks? Yer----ula--as---e ---a---ü--y-r? Yerine ulaşması ne kadar sürüyor? Y-r-n- u-a-m-s- n- k-d-r s-r-y-r- --------------------------------- Yerine ulaşması ne kadar sürüyor? 0
Kus ma helistada saan? N--e-en-t--------debi-----? Nereden telefon edebilirim? N-r-d-n t-l-f-n e-e-i-i-i-? --------------------------- Nereden telefon edebilirim? 0
Kus on lähim telefon? B-- s---a---t-l--o----l-be-i n-r--e? Bir sonraki telefon kulübesi nerede? B-r s-n-a-i t-l-f-n k-l-b-s- n-r-d-? ------------------------------------ Bir sonraki telefon kulübesi nerede? 0
Kas teil on telefonikaarte? T-l---n--art-nız v-----? Telefon kartınız var mı? T-l-f-n k-r-ı-ı- v-r m-? ------------------------ Telefon kartınız var mı? 0
Kas teil on telefoniraamatut? T--ef-- r----r-n----ar---? Telefon rehberiniz var mı? T-l-f-n r-h-e-i-i- v-r m-? -------------------------- Telefon rehberiniz var mı? 0
Teate te Austria suunakoodi? A--s--ry---ın-ko-u-u-b-l--or mu--nu-? Avusturya’nın kodunu biliyor musunuz? A-u-t-r-a-n-n k-d-n- b-l-y-r m-s-n-z- ------------------------------------- Avusturya’nın kodunu biliyor musunuz? 0
Üks hetk, ma vaatan järgi. B----aki--, b-k--ım. Bir dakika, bakayım. B-r d-k-k-, b-k-y-m- -------------------- Bir dakika, bakayım. 0
Liin on pidevalt hõivatud. H-- h-p--e-g-l. Hat hep meşgul. H-t h-p m-ş-u-. --------------- Hat hep meşgul. 0
Millise numbri te valisite? H-n-- n--ara-ı-arad----? Hangi numarayı aradınız? H-n-i n-m-r-y- a-a-ı-ı-? ------------------------ Hangi numarayı aradınız? 0
Te peate esimesena nulli valima! Önc---ıfı--ç---r-e-i- la--m! Önce sıfır çevirmeniz lazım! Ö-c- s-f-r ç-v-r-e-i- l-z-m- ---------------------------- Önce sıfır çevirmeniz lazım! 0

Tunded räägivad ka erinevaid keeli!

Maailmas räägitakse palju erinevaid keeli Pole olemas üht universaalset inimkeelt. Aga kuidas on lood meie näoilmetega? Kas emotsioonide keel on universaalne? Ei, ka seal võib tulla ette erinevusi! Pikka aega usuti, et kõik inimesed väljendavad tundeid samamoodi. Näoilmete keelt peeti universaalselt mõistetavaks. Charles Darwin arvas, et tunded on inimesele elutähtsad. Seetõttu pidid need olema kõigis kultuurides ühtselt mõistetavad. Kuid viimased uuringud on teinud teised järeldused. Need näitavad, et ka tunnete keeles võib ette tulla erinevusi. See tähendab, et meie kultuur mõjutab meie näoilmeid. Seega inimesed üle maailma näitavad ja tõlgendavad tundeid erinevalt. Teadlased eristavad kuut esmast tunnet. Nendeks on õnn, kurbus, viha, vastikus, hirm ja üllatus. Aga eurooplastel on erinevad näoilmed kui asiaatidel. Ühest näoilmest loevad nad välja erinevaid asju. Mitmed eksperimendid on seda kinnitanud. Katsealustele näidati katse käigus arvutiekraanilt nägusid. Inimesed pidid kirjeldama, mida nad näost välja loevad. Erinevatel tulemustel on palju põhjuseid. Mõndades kultuurides näidatakse tundeid välja rohkem kui teistes. Seepärast ei mõisteta näoilmete intensiivsust alati ühtmoodi. Samuti erinevatest kultuuridest pärit inimestega pöörama tähelepanu eri asja. Asiaadid keskenduvad näoilmete lugemisel eelkõige silmadele. Eurooplased ameeriklased seevastu jälgivad inimese suud. Kuid on olemas üks näoilme, mida mõistavad kõik kultuurid ühtmoodi... Selleks on kena naeratus!