Vestmik

et Postkontoris   »   sl Na pošti (Na poštnem uradu)

59 [viiskümmend üheksa]

Postkontoris

Postkontoris

59 [devetinpetdeset]

Na pošti (Na poštnem uradu)

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Kus on lähim postkontor? Kje--e n-jbliž-a --št-? K-- j- n-------- p----- K-e j- n-j-l-ž-a p-š-a- ----------------------- Kje je najbližja pošta? 0
Kas lähima postkontorini on pikk maa? Je-d-l-č d- --j---ž---p----? J- d---- d- n-------- p----- J- d-l-č d- n-j-l-ž-e p-š-e- ---------------------------- Je daleč do najbližje pošte? 0
Kus on lähim kirjakast? K-e-----aj-li--i ------ na-i-al---? K-- j- n-------- p----- n---------- K-e j- n-j-l-ž-i p-š-n- n-b-r-l-i-? ----------------------------------- Kje je najbližji poštni nabiralnik? 0
Mul on paari postmarki vaja. Po---b--em---- -n--ki. P--------- d-- z------ P-t-e-u-e- d-e z-a-k-. ---------------------- Potrebujem dve znamki. 0
Ühele kaardile ja ühele kirjale. Z-------edni-o-i---a --s-o. Z- r---------- i- z- p----- Z- r-z-l-d-i-o i- z- p-s-o- --------------------------- Za razglednico in za pismo. 0
Kui palju maksab paki saatmine Ameerikasse? K-lik---n-š- ---tnin- --Amer--o? K----- z---- p------- v A------- K-l-k- z-a-a p-š-n-n- v A-e-i-o- -------------------------------- Koliko znaša poštnina v Ameriko? 0
Kui raske on see pakk? K-ko težak--e -ak-t? K--- t---- j- p----- K-k- t-ž-k j- p-k-t- -------------------- Kako težak je paket? 0
Kas ma võin selle lennupostiga saata? L---o--- p---j-m l------o? L---- t- p------ l-------- L-h-o t- p-š-j-m l-t-l-k-? -------------------------- Lahko to pošljem letalsko? 0
Kui kaua kulub selle kohale jõudmiseks? K-liko-č--- traj-, da p-i-p-? K----- č--- t----- d- p------ K-l-k- č-s- t-a-a- d- p-i-p-? ----------------------------- Koliko časa traja, da prispe? 0
Kus ma helistada saan? K-e---hk---el--on--am? K-- l---- t----------- K-e l-h-o t-l-f-n-r-m- ---------------------- Kje lahko telefoniram? 0
Kus on lähim telefon? K-- je-najb-iž-a tele-----a -e--ca? K-- j- n-------- t--------- c------ K-e j- n-j-l-ž-a t-l-f-n-k- c-l-c-? ----------------------------------- Kje je najbližja telefonska celica? 0
Kas teil on telefonikaarte? Al--i--te t-lef-n-k---a---c-? A-- i---- t--------- k------- A-i i-a-e t-l-f-n-k- k-r-i-o- ----------------------------- Ali imate telefonsko kartico? 0
Kas teil on telefoniraamatut? Ali------ t-l-f-ns-i --enik? A-- i---- t--------- i------ A-i i-a-e t-l-f-n-k- i-e-i-? ---------------------------- Ali imate telefonski imenik? 0
Teate te Austria suunakoodi? A-i -o-n-t- -te-ilko -a Avs-r--o? A-- p------ š------- z- A-------- A-i p-z-a-e š-e-i-k- z- A-s-r-j-? --------------------------------- Ali poznate številko za Avstrijo? 0
Üks hetk, ma vaatan järgi. Sa-o-t--n-te-, d-----l-dam. S--- t-------- d- p-------- S-m- t-e-u-e-, d- p-g-e-a-. --------------------------- Samo trenutek, da pogledam. 0
Liin on pidevalt hõivatud. L--i-- -e ---------ed--a. L----- j- v---- z-------- L-n-j- j- v-d-o z-s-d-n-. ------------------------- Linija je vedno zasedena. 0
Millise numbri te valisite? Ka--n- števi-k- ste ----t---? K----- š------- s-- z-------- K-k-n- š-e-i-k- s-e z-v-t-l-? ----------------------------- Kakšno številko ste zavrteli? 0
Te peate esimesena nulli valima! Najp-ej mor--e za--te-i n-č! N------ m----- z------- n--- N-j-r-j m-r-t- z-v-t-t- n-č- ---------------------------- Najprej morate zavrteti nič! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Tunded räägivad ka erinevaid keeli!

Maailmas räägitakse palju erinevaid keeli Pole olemas üht universaalset inimkeelt. Aga kuidas on lood meie näoilmetega? Kas emotsioonide keel on universaalne? Ei, ka seal võib tulla ette erinevusi! Pikka aega usuti, et kõik inimesed väljendavad tundeid samamoodi. Näoilmete keelt peeti universaalselt mõistetavaks. Charles Darwin arvas, et tunded on inimesele elutähtsad. Seetõttu pidid need olema kõigis kultuurides ühtselt mõistetavad. Kuid viimased uuringud on teinud teised järeldused. Need näitavad, et ka tunnete keeles võib ette tulla erinevusi. See tähendab, et meie kultuur mõjutab meie näoilmeid. Seega inimesed üle maailma näitavad ja tõlgendavad tundeid erinevalt. Teadlased eristavad kuut esmast tunnet. Nendeks on õnn, kurbus, viha, vastikus, hirm ja üllatus. Aga eurooplastel on erinevad näoilmed kui asiaatidel. Ühest näoilmest loevad nad välja erinevaid asju. Mitmed eksperimendid on seda kinnitanud. Katsealustele näidati katse käigus arvutiekraanilt nägusid. Inimesed pidid kirjeldama, mida nad näost välja loevad. Erinevatel tulemustel on palju põhjuseid. Mõndades kultuurides näidatakse tundeid välja rohkem kui teistes. Seepärast ei mõisteta näoilmete intensiivsust alati ühtmoodi. Samuti erinevatest kultuuridest pärit inimestega pöörama tähelepanu eri asja. Asiaadid keskenduvad näoilmete lugemisel eelkõige silmadele. Eurooplased ameeriklased seevastu jälgivad inimese suud. Kuid on olemas üks näoilme, mida mõistavad kõik kultuurid ühtmoodi... Selleks on kena naeratus!